Uuele rannale

Uuele rannale on Vilis Lācise mahukas romaan, mis jälgib läti rahva elu kahekümnendatest aastatest kuni sõja ja võimupöörangute ajani. Raamat näitab algul kodanliku Läti korda, kus linnas ja maal vastanduvad jõukad ettevõtjad ning vaesed töölised, teenijad ja väiketalunikud. Jutustus liigub mitme perekonna ja põlvkonna kaudu, nii et lugeja näeb sama ajajärku nii taluõuest, tööliskorterist kui ka kontorist, kus tehakse otsuseid teiste inimeste töö ja maade üle. Teos kuulub Stalini preemiaga autasustatud teoste hulka ja sobitub sõjajärgse nõukogude kirjanduse püüdega kujutada tervet ajastut, mitte ainult üksikut episoodi.

Romaan käsitleb eriti seda, kuidas kodanliku riigi tingimustes kasvab rahulolematus ning kujuneb välja organiseeritud revolutsiooniline liikumine. Lugu näitab, kuidas streigid, põrandaalused koosolekud, vangistamised ja Ulmanise fašistlik terror mõjutavad Līdumu, Tauriņi ja Pacepļi nime kandvate suguvõsade saatust. Vastamisi on talude ja tehaste omanikud ning need, kes müüvad ainult oma tööjõudu; klassikonfliktid murduvad isiklikes suhetes, perekondlikes tülides ja valikutes, kas alluda survele või liituda võitlejatega. Sõja ja okupatsiooni aastad toovad juurde võitluse hitlerlike vägede ja kohalike kollaborantidega, kuni jutustus jõuab punkti, kus töötav rahvas astub uuele rannale ning romaan seob üksikute tegelaste elu ametliku vabadusnarratiiviga.

Vilis Lācis oli läti proosakirjanik ja hilisem nõukogude riigitegelane, kelle looming seob mereteemad, tööliselu ja poliitilise ülesehituse. Teda teatakse eesti keeles muu hulgas teoste Kaluri poeg, Torm, Küla mere ääres ja Zitarite perekond kaudu. Lācis alustas sadamatöölise ja ajakirjanikuna ning tõusis nõukogude ajal nii populaarse kirjaniku kui ka parteijuhi rolli. Tema romaanides liigub tegevus sageli rannikukülade, tööstusasulate ja väikeste linnade vahel, kus töötajate ja omanike vastasseis on põhi telg. Uuele rannale kuulub tema hilisemasse, tugevalt sotsialistliku realismi raamidesse seatud loominguperioodi, kus kirjanduslik ülesanne on näidata, kuidas läti rahvas liigub ebaõiglase korra alt uue, kollektiviseeritud ühiskonna poole.