Põlatud maa

„Põlatud maa“ on Veera Saare romaan, mille avaldas Eesti Raamat 1965. aastal. Teose keskmes on elu Eesti külas, kus inimeste argipäev on tihedalt seotud nii looduse kui ka ühiskondlike oludega. Saar kujutab külaelu realistlikult, pöörates tähelepanu nii talupoegade igapäevatööle kui ka omavahelistele suhetele. Romaani pealkiri viitab maale, mis on justkui hüljatud või põlatud, kuid samas seob see inimesi tugevamini oma juuri ja kodukohta hoidma.

Lugu toob esile konflikte, mis tekivad traditsioonilise taluelu ja uute, peale tungivate olude vahel. Tegelased seisavad silmitsi maaharimise raskuste, sotsiaalsete pingete ja isiklike draamadega. Teos peegeldab ajastu väärtusi ja pingeid, tuues esile nii üksikisiku vastutuse kui ka kogukonna sidususe. Saare käekiri on tihedalt seotud realistliku kujutamislaadiga, milles on tunda nii kaastunnet oma tegelaste vastu kui ka kriitilist pilku elu raskuste ja vastuolude suhtes.

Veera Saar (1912–1989) oli eesti proosakirjanik, kelle looming keskendus peamiselt maaelule ja selle tegelastele. Tema teosed kujutavad talurahva elu argistes ja dramaatilistes olukordades, sidudes realistliku kujutuse ühiskondlike teemade ja psühholoogilise süvenemisega. Saar on tuntud kui autor, kes suutis maalida detailse ja elulähedase pildi Eesti külaelust, pakkudes lugejale ühtaegu nii äratundmisrõõmu kui ka mõtlemisainet. „Põlatud maa“ on üks tema olulisemaid romaane, mis kinnitab tema kohta 20. sajandi eesti realistliku proosa esindajate seas.