Meretõus

„Meretõus“ on Valter Juhkumi sulest ilmunud romaan, mille keskmes on 1924. aasta poliitiline olukord Eestis. Teos kujutab noore Eesti riigi sisemist pingestatust ja vastuolusid, tuues esile töölisklassi ja kodanliku riigikorra vahelise vastasseisu. Autor näitab, kuidas Lääne suurriikide mõjul tegutsenud kodanlikud poliitilised jõud viisid rahva raskesse ja ebakindlasse seisu. Romaan seob poliitilise tausta üksikute inimeste igapäevaeluga, rõhutades, et iga inimese isiklik õnn ja võimalused sõltusid otseselt töölisklassi võitlusest ja selle tõusudest ning langustest.

Lisaks pealkirjaloole sisaldab kogumik lühiromaani „Musta-Jaani karjapoiss“. Seal kujutab Juhkum Tallinna töölise Juhan Kuuskmanni elu ja kujunemist teadlikuks proletaarlaseks. Tegelaskuju on loodud reaalse eeskuju järgi: Kuuskmann sündis Sikupilli alevikus ning töötas „Dvigateli“ tehases, kus temast kujunes revolutsiooniline võitleja. Autor käsitleb Kuuskmanni isiklikke kogemusi ja võitlust kodanliku vägivalla vastu, näidates teda kui inimest, kelle areng ja tegevus sulanduvad laiemasse klassivõitluse raamistikku. Mõlemad lood rõhutavad töörahva ja kommunistliku liikumise osa Eesti ajaloos, ent samas on nende peamine fookus pigem ideoloogilisel tasandil kui igapäevaste massiliikumiste kujutamisel.

Valter Juhkum (1898–1965) oli Eesti kirjanik, kes alustas oma tööelu „Dvigateli“ vagunitehases ning osales varakult revolutsioonilises liikumises. Tema looming on tugevalt seotud 20. sajandi keskpaiga ideoloogilise raamistikuga, kus esikohale seati töörahva võitlus ja kommunistlik maailmavaade. Juhkum kujutas oma teostes nii reaalsete isikute kui ka fiktiivsete tegelaste kaudu töölisklassi kujunemist teadlikuks jõuks. Tema teosed püüdsid ühendada ajaloolise tõlgenduse ja kirjandusliku jutustuse, olles ühtaegu propagandistlikud ja dokumentaalse kallakuga.