Minu abielu prostituudiga

Toomas Vindi teos Minu abielu prostituudiga koosneb jutustustest, mille keskmes on isiklik kogemus, igapäevaelu vaatlused ja suhete dünaamika. Pealkirjalugu on päevikuvormis üles ehitatud minajutustus, kus autoritegelane kirjeldab oma kooselu naisega, kelle minevik ja praegune eluviis ei vasta tavapärastele ootustele. Tekst liigub detailides, kirjeldades rutiini, mõtlemist, vaikimist ja kehalisust, püüdes samal ajal sõnastada, mis on suhe ja millised ootused sellega kaasas käivad. Suhtes ei ole palju liikumist, kuid olemas on pidev jälgimine ja mõõtmine, mis ei vii otsese lahenduseni.

Kogu raamatu ulatuses kordub tähelepanu üksikule tegelasele ja tema püüdele suhestuda ümbritsevaga. Sageli liigub tekst sisevaatluse tasandil, kus tegevus toimub samaaegselt välises ruumis ja mõttelises vaateväljas. Tegelased ei ole alati määratletud nime ega taustaga, kuid nende tajud ja kõhklused on esile tõstetud. Jutustused on üles ehitatud viisil, mis rõhutab katkestusi, väikeseid liikumisi, juhuslikke seoseid. Autor kasutab väheseid, kuid täpseid detaile, et osutada suhetes peituvale vaikusele või kõrvalekaldele. Raamat ei taotle terviklikku narratiivi, vaid annab järjestikku kujundeid ja olukordi, mis jäävad lahtiseks ja määratlematuks.