Kimliratsur

„Kimliratsur” on saksa kirjaniku Theodor Stormi viimane ja üks olulisemaid jutustusi, mis ilmus eesti keeles 1981. aastal kirjastuse Eesti Raamat väljaandel. Teos on realismi ja lüürilise proosa piiril seisev jutustus, mille keskmes on tugev ja põhimõttekindel peategelane. Lugu käsitleb inimese võitlust oma põhimõtete ja kogukonna heaolu nimel, vastandudes ühiskondlikule hoolimatusele ja loodusjõudude halastamatule survele. Teos väljendab autori veendumust, et sihikindlus ja kohusetunne on väärtused, mis annavad inimesele tähenduse isegi kõige raskemates oludes.

Jutustuse põhiliin keskendub peategelase pingutusele võidelda nii inimeste ükskõiksuse kui ka looduse stiihiliste jõududega. Tema tegevus saab sümboliks visadusele ja pühendumusele, mis seavad kõrgemale ühiskondliku kasu ja vastutustunde kui isiklikud mugavused või kasuahnuse. Storm toob esile inimese ja looduse suhte, kus võitlus ei ole pelgalt praktiline, vaid ka moraalne. Sellest kujuneb allegooriline lugu, mis kõneleb inimliku suuruse ja vastutuse tähtsusest.

Theodor Storm (1817–1888) oli saksa realistliku kirjanduse üks olulisemaid esindajaid, kelle loomingus põimuvad täpne ühiskondlik kujutlus ja poeetiline tundlikkus. Ta on tuntud eelkõige oma novellide poolest, mis käsitlevad inimese siseelu, looduse mõju ja sotsiaalseid pingeid. Stormi teosed on sageli traagilise või mõtliku alatooniga, pakkudes lugejale ühtaegu elulähedast ja filosoofilist lugemiskogemust. „Kimliratsur” jäi tema viimaseks jutustuseks ning seda peetakse ka tema loomingulise tipuni jõudnud teoseks, kus tema realistlik ja poeetiline laad on kõige selgemini ühendatud.