Perekond Thibault 4. osa

Roger Martin du Gard’i romaanisarja „Perekond Thibault” neljas köide „Epiloog” seob kokku kogu perekonna loo ja viib lugeja Esimese maailmasõja viimaste aastate traagilistesse sündmustesse. Teos keskendub eelkõige Antoine’i saatusele, kes langeb rindel gaasirünnaku ohvriks. Tema viimased päevad ja mõtisklused kujutatakse üksikasjalikult ja sügava psühholoogilise pingega, tuues esile nii surma paratamatuse kui ka inimese sisemise väärikuse. Romaan ei piirdu aga üksnes isikliku tragöödiaga, vaid haakub laiemalt terve ajastu murrangutega, mis puudutasid kogu Euroopat.

„Epiloog” annab lugejale ühtaegu nukra ja lootusrikka lõpetuse. Kuigi Antoine’i elu lõpeb traagiliselt, jääb tema vend Jacques’i pojale Jean-Paulile edasi kanda perekonna pärand ja unistus paremast tulevikust. Selles noores põlvkonnas nähakse võimalust, et ühiskond võiks vabaneda sõja õudustest ja ebaõiglusest, mille vastu Thibault’d oma tegudes ja mõtetes seisid. Romaani tonaalsus on korraga realistlik ja sümboolne – see ühendab isikliku valu ajaloolise lootusega, et inimkond suudab õppida oma vigadest ja liikuda humaansema korra poole.

Roger Martin du Gard (1881–1958) oli prantsuse kirjanik, kes pälvis Nobeli kirjandusauhinna 1937. aastal just romaanisarja „Perekond Thibault” eest. Tema loomingut iseloomustab realistlik stiil, põhjalik psühholoogiline kujutlus ja ühiskondlike probleemide käsitlus. „Perekond Thibault” on tema peateos, mis jälgib ühe perekonna elu mitme põlvkonna vältel ning peegeldab 20. sajandi alguse Euroopa ajalugu ja väärtuste kriisi. Du Gard’i töödel on suur tähtsus prantsuse romaanitraditsioonis, olles näide sellest, kuidas detailne realism võib ühineda filosoofilise ja humanistliku mõttega.