Agendi päevik. Ameerika Luure Keskagentuuri tegevusest

Agendi päevik on endise Luure Keskagentuuri ohvitseri Philip Agee ulatuslik teenistuspäevik, mis jälgib tema kaheteistkümne aasta pikkust tööd eri riikides ning avab lugejale Ameerika luuremasina sisemise ülesehituse. Raamat kirjeldab LKA struktuuri, hierarhiat ja bürokraatiat, mille sees agendid tegutsevad, ning jälgib, kuidas käsklus liigub poliitilisest tippust operatsioonide tasandile. Päeviku vorm lubab autoril liikuda operatiivsete episoodide, ametlike juhiste ja isiklike tähelepanekute vahel nii, et lugeja saab järjestikuse pildi luureorganisatsiooni igapäevasest toimimisest, mitte ainult üksikutest skandaalidest või legendidest.

Teos keskendub agentide värbamisele, kattelegendide loomisele, kontaktide hoidmisele ja operatsioonide elluviimisele, näidates muu hulgas, kuidas LKA sekkub arenguriikide sisepoliitikasse. Agee kirjeldab värbamisviise, surve- ja mõjutusmeetodeid ning organisatsiooni õõnestustegevust, mis toetab teatud poliitilisi jõude ja nõrgestab teisi. Päevik toob esile ka siseelu varjatud külje: aruandluskoormuse, pideva lojaalsusnõude ja vaikiva kokkuleppe, et eesmärk õigustab kasutatavaid vahendeid. Lugeja jaoks kujuneb raamatust pingeline, kuid faktidele tuginev ülevaade sellest, kuidas luureteenistus tegutseb olukordades, kus ametlik retoorika räägib julgeolekust, kuid tegelikud sihid on poliitilise mõju säilitamine ja laiendamine.

Philip Agee töötas aastaid LKA palgalisena ja liikus seetõttu nii staabitöö kui ka välisoperatsioonide vahel, kuni jõudis isiklike moraalsete konfliktideni, mis viisid lahkumiseni teenistusest ja otsuseni avalikustada agentuuri tegevus. Eesti väljaandes ilmub tema memuaar lühendatud kujul, kuid säilitab autori kavatsuse näidata luuremaailma seestpoolt, koos nimede, organisatsioonide ja konkreetsete operatsioonidega. Raamat asetub nii poliitilise dokumentaalkirjanduse kui ka luuretemaatilise põnevuskirjanduse piirialale: see ei paku välja kujundatud kangelasi ega fiktsionaalset vandenõud, vaid endise ametniku katse selgitada, milliste otsuste ja kompromisside hinnaga luureteenistus oma mõjujõudu kasutab.