Lipukandjad

„Lipukandjad“ on Oless Gontšari mahukas romaan, mis ilmus eesti keeles 1949. aastal kirjastuses Ilukirjandus ja Kunst. Teos kuulub Nõukogude sõjakirjanduse olulisemate näidete hulka ja käsitleb Teise maailmasõja sündmusi. Romaanis kujutatakse Punaarmee võitlejate igapäevaelu rindel, nende vastupanu, vaprust ja sisemist jõudu, mis aitasid üle elada rasked lahingud. Teos loob pildi sellest, kuidas kollektiivne vaim ja vankumatu usk oma missiooni aitasid kanda ka kõige raskemaid kaotusi.

Lugu järgib mitmete sõdurite saatust, kujutades nii sõjalisi operatsioone kui ka inimestevahelisi suhteid sõja keerises. Autor püüab esile tõsta sõdurite moraalset tugevust, nende truudust kodumaale ja sõprusele. Erilist tähelepanu pööratakse sellele, kuidas sõda mõjutab igaühe isiklikku elu ja valikuid. Teos on kirjutatud toonasele kirjandustraditsioonile vastavalt, kus olulisel kohal on patriootlik hoiak, heroism ja Nõukogude armee ülistamine, kuid samas ei puudu ka püüdlus anda edasi sõdurite igapäevast ja inimlikku külge.

Oless Gontšar (1918–1995) oli Ukraina kirjanik ja ühiskonnategelane, keda peetakse üheks nõukogude perioodi juhtivaks proosakirjanikuks. Tema loomingu keskmes olid sageli sõjateemad, mida ta tundis isiklikust kogemusest, sest osales ise Teises maailmasõjas. „Lipukandjad“ tõi talle laialdase tuntuse ja kinnistas tema positsiooni Nõukogude kirjanduses. Hiljem pälvis Gontšar mitmeid riiklikke preemiaid ja juhtis Ukraina Kirjanike Liitu. Tema loomingut iseloomustab paatoslik, kuid samas realistlik stiil, mis ühendas kirjandusliku ilukujunduse ja ideoloogilise ülesande.