Ümbermaailmareisi päevikutest

„Ümbermaailmareisi päevikutest. Mööda Koread, Mandžuuriat ja Ljautungi poolsaart” on vene inseneri ja kirjaniku Nikolai Garin-Mihhailovski reisikirjade põhjal koostatud teos, mis ilmus eesti keeles 1957. aastal Eesti Riikliku Kirjastuse väljaandel. Raamat koondab autori muljeid tema ümbermaailmareisilt, keskendudes eelkõige peatükkidele, mis kirjeldavad rännakut Koreas, Mandžuurias ja Ljautungi poolsaarel. Teos on üles ehitatud päeviku vormis, kus vahelduvad geograafilised tähelepanekud, kirjeldused loodusest, asulatest ja inimestest ning arutelud poliitiliste ja kultuuriliste eripärade üle. Lugejale pakutakse nii teaduslikku kui ka ilukirjanduslikku pilku, mis peegeldab autori laia silmaringi.

Raamat avab 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse Aasia regiooni, mis tollal kuulus Venemaa huvisfääri ja kus toimusid kiired arengud ning suurriikide huvide põrkumine. Garin-Mihhailovski vaatleb kohalike elanike eluolu, kombeid ja traditsioone, kuid samas arutleb ka koloniaalpoliitika, majanduse ja rahvusvaheliste suhete üle. Teksti iseloomustab detailitäpsus ja huvi erinevate kultuuride vastu, mis muudab selle väärtuslikuks ajaloo- ja reisikirjanduse allikaks. Eesti väljaanne esitas selle nõukogude lugejale osana maailmareisi kirjeldustest, pakkudes nii teadmisi Aasiast kui ka lugemisnaudingut geograafilise ja kultuurilise mitmekesisuse kaudu.

Nikolai Garin-Mihhailovski (1852–1906) oli vene insener, kirjanik ja reisija, kes tegutses nii raudtee-ehituse kui ka kirjanduse vallas. Ta osales Transsiberi raudtee projekteerimisel ja ehitamisel, olles üks Venemaa tehnilise progressi võtmefiguure. Samal ajal kirjutas ta ka jutustusi, romaane ja reisikirju, milles kajastas oma kogemusi ning tähelepanekuid erinevatest paikadest. Tema reisipäevikud ümber maailma annavad tunnistust nii teaduslikust huvist kui ka kirjanduslikust andest, sidudes täpseid geograafilisi kirjeldusi isiklike muljete ja ühiskonnakriitiliste tähelepanekutega. „Ümbermaailmareisi päevikutest” on hea näide tema loomingust, kus autorist saab ühtaegu maadeuurija, kultuurivahendaja ja kirjanik.