Endspiel. Laskumine orgu

„Endspiel. Laskumine orgu” on Madis Kõivu ja Vaino Vahingu ühiselt kirjutatud romaan, mis ilmus 1988. aastal kirjastuse Eesti Raamat väljaandel. Teos kujutab Eesti intelligentsi elu 1960. aastate lõpul ja 1970. aastate alguses, keskendudes ennekõike Tartus elanud loome- ja teadusinimeste sisemistele otsingutele, isiklikele konfliktidele ja maailmavaatelistele aruteludele. Raamat on üles ehitatud dialoogivormis, mis toob esile mõttevahetuste intensiivsuse ja tegelaste maailmapildi mitmetahulisuse. Selle kaudu avatakse lugejale põlvkonna vaimne õhustik ja ühiskondlikud pinged, mis peegeldavad ajastu intellektuaalseid heitlusi.

Romaanis põimuvad nii isiklikud draamad kui ka esteetilised ja filosoofilised kreedod. Füüsiku ja psühhiaatri silme läbi esitatud vaated loovad erilise perspektiivi, kus teaduslik mõtlemine, psühholoogiline lähenemine ja kunstiline tunnetus kohtuvad. Lugu ei paku traditsioonilist jutustavat narratiivi, vaid pigem vaimset ruumi, kus tegelaste omavahelised vestlused ja mõttearendused avavad nii nende sisemist kui ka välismaailmaga seotud kriisi. Tulemuseks on tekst, mis ühendab dokumentaalse täpsuse ja kirjandusliku eksperimendi, muutes teose üheks olulisemaks katseks kujutada nõukogude aja haritlaskonna olemust.

Madis Kõiv (1929–2014) oli eesti kirjanik, filosoof ja dramaturg, kelle loomingus on kesksel kohal eksistentsiaalsed ja ajaloolised teemad. Vaino Vahing (1940–2008) oli psühhiaater, kirjanik ja kultuuritegelane, kelle tekstides põimuvad psühholoogiline sügavus ja terav ühiskonnatundlikkus. Nende koostöö „Endspielis” on haruldane näide kahe erineva taustaga autori mõtte- ja kirjutamisviiside sulandumisest, mille tulemuseks on intellektuaalselt tihe ja mitmekihiline romaan. Teos kuulub mõlema autori loomingu tähtsaimate saavutuste hulka, jäädes tunnistuseks oma aja vaimsetest heitlustest.