Jutustused 1857-1863

„Jutustused 1857–1863” on Lev Tolstoi kogutud teoste köide, mis ilmus eesti keeles 1956. aastal. Sellesse raamatusse on koondatud mitmed olulised teosed, mis annavad hea ülevaate autori loomingulisest arengust pärast tema esimesi kirjutisi. Kogumik sisaldab nii sotsiaalsete ja moraalsete küsimustega seotud jutustusi kui ka psühholoogiliselt nüansseeritud lugusid, milles autor uurib inimhinge ja elu mitmekesisust. Tolstoi oskus tuua esile detail ja siduda see laiemate üldistustega teeb need teosed oluliseks nii vene kui ka maailmakirjanduses.

Köite sisukord hõlmab järgmisi teoseid: „Vürst D. Nehljudovi märkmikust. Luzern”, „Albert”, „Kolm surma”, „Perekonna õnn”, „Kasakad”, „Kaukaasia jutustus”, „Polikuška”, „Idüll. Ära mängi tulega, saad kõrvetada”, „Tihhon ja Malanja”, „Holstomer” ning „Dekabristid”. Need lood käsitlevad erinevaid teemasid, ulatudes inimese isiklikest valikutest ja perekondlikest suhetest kuni ühiskondlike ja ajalooliste murranguteni. Näiteks „Perekonna õnn” vaatleb abielu ja tundeelu keerukust, „Kasakad” ning „Kaukaasia jutustus” toovad esile autori kogemused Kaukaasias, „Holstomer” aga tõuseb esile kui sügava allegoorilise tähendusega jutustus hobuse elust, mis peegeldab inimühiskonda.

Lev Tolstoi (1828–1910) oli vene klassikalise kirjanduse üks suurimaid autoreid, kelle loomingut iseloomustavad sügav psühholoogiline läbinägelikkus ja eetilised otsingud. Ta on kirjutanud nii mahukaid romaane kui ka lühemaid jutustusi, milles peegeldub tema vaade inimese olemusele ja ühiskonna probleemidele. „Jutustused 1857–1863” on oluline osa tema kirjanduslikust pärandist, näidates autori teekonda varasemast realistlikust käsitlusviisist sügavamate filosoofiliste ja moraalsete küsimuste poole.