Venemaa ustavad pojad

Venemaa ustavad pojad on ajalooline romaan, mis viib lugeja Euroopa sündmustesse pärast seda, kui Napoleoni väed on Venemaalt välja aetud. Teos algab feldmarssal Kutuzovi surmaga ning jälgib Vene armee ja diplomaatide tegevust vabadussõjakäigus, mis viib läbi Saksamaa ja teiste maade kuni liitlaste võiduni Leipzigi all, Viini kongressi arutelude ja Vene vägede sissemarsini Pariisi. Romaan näitab väejuhtide, saadikute, lihtsõdurite ja isegi pärisorjade rolli neis sündmustes, rõhutades, et venelane jääb ustavaks isamaale ka siis, kui ta võitleb ja töötab kaugel kodust.

Loo keskmes on ohvitser Mozaiski, kelle saatuse kaudu avaneb nii sõjakäigu praktiline kulg kui ka selle moraalne järellugu. Tema teenistus välismaistel lahinguväljadel ja kokkupuuted Euroopas levivate vabaduseideedega juhatavad lugeja küsimuseni, mida võit tähendab riigile, kus kehtib endiselt pärisorjus ja autokraatlik kord. Romaan seob lahingustseenid, partisanide tegevuse ja tagalaolukorra mõisa- ning linnainterjöörides, tuues muu hulgas mängu legendaarse pealetungi Napoleoni tagavarade vastu ja Vene ohvitseride kasvava rahulolematuse. Nii joonistatakse esile ka need meeleolud, millest kasvavad välja hilisemad vabameelsed ringid ja dekabristide liikumise algus. Autor kujundab teose teadlikult vastulöögina käsitlustele, mis pisendavad Vene osa Euroopa vabastamisel, ning rõhutab võidu ideoloogilist ja patriotlikku külge.

Lev Nikulin, kodanikunimega Lev Oļkenitski, oli vene nõukogude kirjanik, luuletaja ja dramaturg, kes töötas ka ajakirjaniku ning sõjakorrespondendina. Ta sündis Žitomiris, õppis Odessas ja Moskvas ning veetis osa noorpõlvest välismaal, enne kui asus tööle Nõukogude pressi ja diplomaatia teenistusse. Hiljem kirjutas ta nii poliitilist publicistikat, dokumentaalproosat kui ulatuslikke ajaloolisi romaane, mis ühendasid arhiivimaterjalid ja ilukirjandusliku kujutlusjõu. Nikulin kuulus kirjanikkonna mõjukasse tuumikusse, oli seotud ajakirjaga Inostrannaja literatura ning pälvis Venemaa ustavate poegade eest riikliku preemia, mis kindlustas romaanile koha sõjajärgse nõukogude ajalooromaani olulisemate näidete seas.