Roheline suits

„Roheline suits“ on Jüri Kolgi tekstikogu, milles vahelduvad jutustused, lühipalad ja mõtisklused. Need tekstid ei järgi kindlat narratiivset liini, vaid koonduvad pigem tähelepanekute ja seisundite ümber. Palju ruumi on antud argistele olukordadele, väikestele nihketele tajus ja tähenduses, mille kaudu kerkivad esile küsimused inimese ja keskkonna, keele ja vaikuse, kohalolu ja eemaloleku vahelistest suhetest. Autor ei anna valmis järeldusi, vaid lubab lugejal kogeda lünki ja varjusid, mis jäävad sõnade vahele.

Tekstides puudub sageli traditsiooniline sündmustik, selle asemel on liikumine mõtete, tunnete või aistingute kaudu. Tegelased on määratlemata või ähmased, tihti jäävad nad nimetud või esindavad mingit seisundit, mitte konkreetset identiteeti. Keelekasutus on napp, vahel katkeline, rõhutades vaikuse ja pauside tähtsust. Paljud lood lõpevad ootamatult või ilma selge lahenduseta, mis suunab tähelepanu mitte tulemusele, vaid kujutatud olukorra sisepingele. Mõnes tekstis nihkub fookus üksikisiku vaatluselt ühiskondlikule või kultuurilisele taustale, kuid sedagi tehakse läbi kõrvalpilgu, mitte selge seisukohavõtuga.

„Roheline suits“ ei paku kindlat tähendust ega keskset sõnumit. See on kogumik, mis võimaldab mitmesuunalist liikumist nii keele kui mõtte tasandil. Lugeja kohtab olukordi ja mõttefragmente, millel ei pruugi olla ühtset selgitust, kuid mille kaudu avaneb võimalus kogeda argist nihestatult. Kolgi tekstid ei suuna, vaid markeerivad. Need jäävad kõlama ka siis, kui laused on lõppenud.