Küla teelahkmel

Küla teelahkmel viib lugeja Nõukogude Leedu kolhoosikülla mõneks pingeliseks kuuks, mil vallandub juhtide vahetus ja vana elukorra harjumused satuvad surve alla. Liepgirių kolhoosi eesotsas vahetatakse välja senine esimees Martynas Vilimas ja tema asemele tuleb Arvydas Toleikis, kes peab samaaegselt taltsutama nii keskuse käske kui ka talupoegade usaldamatust. Külaelu avaneb põldude, majapidamiste ja koosolekusaali kaudu: inimesed laveerivad eraomandi ja ühise vara vahel, otsivad lisateenistust, arutavad salaja võimust ja tulevikust. Romaan ei keskendu ühele kangelasteole, vaid sellele, kuidas argised otsused kujundavad küla liikumist teelahkmel.

Avyžius näitab kolhoosiküla sisepingeid nii majanduse kui moraali tasandil. Ühel poolel on juurdunud korraarmastus, soov hoida oma väikest krunti ja loomi, teisel poolel nõue tugevdada ühist majandit ning vähendada eraalgatust. Uus esimees peab murdma harjumuspärase mugavuse ja vaikiva kokkuleppe, et kolhoosi varast võib natuke igale poole kaduda, ning seisab vastamisi nii küünilise kasuarvestuse kui ka tõsise hirmuga muutuste ees. Romaani keskmesse tõuseb inimene, kes peab otsustama, kas jääda vaikivaks pealtvaatajaks, lasta end kaasa tõmmata üldisest ükskõiksusest või proovida leida ausam tee kehtiva süsteemi sees. Küla teelahkmel kujutab kolhoosielu mitte statistika, vaid omavahel põimunud osakonna koosolekute, perevaidluste ja sisemonoloogide kaudu, kus headuse ja halva, julguse ja arguse piir jookseb sageli ühe ja sama tegelase sees.

Jonas Avyžius oli leedu proosakirjanik ja publicist, kelle loomingu keskmes on nõukogude aja küla, väikelinn ja nende inimeste sisemaailm. Ta alustas ajakirjanduses, kuid jõudis kiiresti ulatuslike romaanideni, milles uuris nii kolhoosiküla argipäeva kui talude tühjenemist ja linnastumise mõju. Kaimas kryžkelėje ehk Küla teelahkmel on üks tema olulisemaid teoseid, mis avas tee romaanitsüklile Leedu maaelust ja pälvis kodumaal riikliku tunnustuse. Hilisemates teostes naasis Avyžius samade teemade juurde, sidudes külakogemuse linnaruumi, boheemlaselu ja moraalse valiku küsimustega ning kinnistades oma positsiooni ühe tähtsama nõukogudeaegse leedu jutustajana.