Häving. Lõunaringkond

Jeff VanderMeeri Häving viib lugeja alale, mida tuntakse kui X-piirkonda – suletud tsooni, kus tavalised loodusseadused ei kehti ja inimeste kogemused moonduvad. Lugu keskendub neljaliikmelisele uurimisrühmale, kes saadetakse piirkonda, et koguda andmeid ja jätkata varasemate ekspeditsioonide katkestatud tööd. Jutustajaks on bioloog, kelle isiklikud motiivid ja tähelepanekud määravad loo kulgemise ja rütmi. Varasemate rühmade kummalised kadumised ja psüühilised kõrvalekalded loovad pinge, mis ei väljendu otsese tegevuse, vaid tasapisi süveneva segaduse kaudu.

Piirkonnas kogetu ei allu seletusele. Maastik, ehitised ja nähtused, millega tegelased kokku puutuvad, näivad korduvat, kuid iga kord erineval viisil. Bioloogi tähelepanekud nihkuvad teaduslikust kirjeldusest sisemise monoloogi ja kahtluste poole. Rühma liikmete omavaheline usaldamatus, varjatud eesmärgid ja piirkonna mõju muudavad iga otsuse raskemaks. Info, mida nad koguvad, ei selgita midagi lõplikult, vaid tõstatab uusi küsimusi nii piirkonna kui ka nende enda kohta.

Raamat ei paku klassikalist seletust ega lahendust. Selle asemel kujuneb tekstist kogemus, milles teadmine ja tundmine jäävad eraldi. Piirkonna kirjeldus on katkendlik, täis tühimikke ja ebatäpsusi, mis määravad ka tegelaste valikud. Jutustuse struktuur järgib sama loogikat – seda, mis jääb sõnastamata, tuleb tajuda muude vahenditega.