Bel-Ami

„Bel-Ami” on Guy de Maupassant’i tuntuim romaan, mis ilmus esmakordselt 1885. aastal ja eesti keeles 1986. aastal Eesti Raamatu väljaandel. Teos räägib Georges Duroy’st, endisest allohvitserist, kes jõuab Pariisi ajakirjandus- ja poliitikamaailma tippu tänu oma kavalusele, ambitsioonile ja oskusele kasutada ära oma mõju naistele. Lugu avab 19. sajandi lõpu Prantsuse ühiskonda, kus võim ja edu on tihedalt seotud nii isiklike suhete kui ka avalike intriigidega. Romaan kujutab detailirohkelt karjääri ja edu püüdlusi, kus moraalsed piirid sageli hägustuvad.

Sündmustik areneb läbi peategelase tõusutee, kus iga uus tutvus ja iga suhe aitavad tal liikuda samm-sammult ülespoole. Duroy’ edu ei põhine teadmistele ega tööoskustele, vaid pigem oskusele kasutada ära teiste inimeste soove ja nõrkusi. Romaan paljastab teravalt ajakirjanduse ja poliitika telgitaguseid, näidates, kuidas avalik võim ja eraelu põimuvad, ning rõhutab, kuidas edu nimel ollakse valmis ohverdama eetilisi väärtusi. See teeb teosest korraga nii ühiskonnakriitilise kui ka psühholoogilise portree, mis ei ole oma aktuaalsust kaotanud.

Guy de Maupassant (1850–1893) oli prantsuse kirjanik, keda peetakse üheks 19. sajandi realistliku proosa suurkujuks. Ta on tuntud eelkõige oma novellide, kuid ka romaanide poolest, milles ta kujutab inimeste igapäevaelu, kirgi ja nõrkusi terava realismi ja psühholoogilise sügavusega. „Bel-Ami” on tema kõige tuntum romaan, mis on saanud rahvusvahelise tunnustuse ning mida peetakse kirjanduse klassikaks. Maupassant’i oskus luua pingelisi ja samas elulisi karaktereid on mõjutanud paljusid hilisemaid autoreid ning kindlustanud talle koha maailmakirjanduse püsivas kaanonis.