Järelpõimik

„Järelpõimik” on Gert Helbemäe loominguline kogumik, mis ilmus 1979. aastal Eesti Kirjanike Kooperatiivi väljaandel. Teos koondab valdavalt seni avaldamata ilukirjanduslikku pärandit, pakkudes lugejale ülevaate kirjaniku mitmekesisest ja eriilmelisest loomingust. Kogumikus on nii novelle, lühipalasid, romaanikatkend, reisikirjeldus kui ka üks lühinäidend, mis kõik näitavad Helbemäe võimet eri žanrides luua sisukaid ja ajastutruusid lugusid. Lisaks on väljaandele lisatud lühike saatesõna ja fotosid, mis aitavad lugejal kujundada terviklikumat pilti autorist ja tema elust.

Kogumikus korduvad teemad, mis olid Helbemäe loomingu tuumaks – eriti Tallinna mineviku kujutamine. Linn ja selle ajalugu olid talle sagedaseks inspiratsiooniallikaks ning „Järelpõimikus” leidub mitmeid motiive, mis kinnistavad tema kui Vana Tallinna tundliku ja sügava kujutaja rolli. Tekstides kajastuvad ajalooline süvenemine, inimliku saatuse poeetiline käsitlus ning oskus siduda minevikuline miljöö lugeja jaoks elavaks ja tähenduslikuks. Erinevate žanride paljusus annab tunnistust Helbemäe loomingulisest laiahaardelisusest ja jätab temast tervikliku pildi kui kogenud ning nüansirikka autorist.

Gert Helbemäe (1913–1974) oli eesti kirjanik ja ajakirjanik, kes tegutses alates 1944. aastast paguluses Rootsis. Tema loomingusse kuuluvad mitmed romaanid, novellikogud ja ajaloolised jutustused, milles kesksel kohal on Tallinna minevik ja linna inimeste lood. Helbemäe kirjandust iseloomustab detailirohkus, ajalooga põimitud süžeed ja elav keelekasutus. Ta oli üks olulisemaid eesti pagulaskirjanikke, kelle teosed aitasid hoida elus sidet kodumaa kultuuri ja ajaloomäluga. „Järelpõimik” jäädvustab tema pärandi, koondades eriilmelised tekstid, mis annavad tunnistust nii tema loomingulisest mitmekesisusest kui ka sügavast kiindumusest Tallinna vastu.