Minu Nõmme

Erki Korbi „Minu Nõmme“ on isiklik vaade Tallinna linnaosa kujunemisele, igapäevaelule ja mälumaastikele. Raamat ei ole ajalooline uurimus ega linnaplaneerimise analüüs, vaid kogum tähelepanekuid, mis lähtuvad autori subjektiivsest kogemusest. Tekst liigub läbi kohtade, hoonete, tänavate ja inimeste, kelle kaudu Nõmme omandab tähenduse mitte ainult geograafilise ruumi, vaid ka elatud elu kaudu. Autor seob isikliku kogemuse ajalooliste viidetega, kuid ei aseta rõhku kronoloogiale, vaid sellele, kuidas koht ja inimene üksteist mõjutavad. Nõmme ei ole esitatud kui objekt, vaid kui pidevas muutumises olev keskkond, mille tähendus sõltub sellest, kes ja kuidas seda tajub.

Raamat koosneb lühikestest peatükkidest, mis käsitlevad nii Nõmme avalikku ruumi kui ka vähem nähtavaid kihte – sisehoove, väikseid tänavanurki, endisi kinohooneid, kadunud kaarte ja muutunud piire. Autor toob esile muutused, mis ei toimu alati äkitselt, vaid settivad ajas: millalgi lõppes rongijaama melu, suleti pood, tõsteti maja ümber või istutati uus puuderivi. Nõmme ei ole siin pelgalt omaette osa Tallinnast, vaid koht, kus ajalooline ja isiklik, kollektiivne ja individuaalne kohtuvad, ristuvad ja jäävad jälgedena maha. Lugude vahelt joonistub välja ruumiline tunnetus, kus ka varasemalt nähtamatu saab märgiliseks.

„Minu Nõmme“ ei esita lõplikku pilti ega koonda piirkonna identiteeti ühte narratiivi. Pigem on tegemist rännakuga läbi paiga, mille tähendus tekib vaataja pilgust ja selle korduvast suunamisest. Autori hääl ei pretendeeri objektiivsusele ega neutraalsusele, vaid tunnistab oma paiknemist selles ruumis – elanikuna, vaatlejana, kirjutajana. Nõmme on selle raamatu lehekülgedel ühtaegu tuttav ja muutuv, äratuntav ja osaliselt kaduv. Just see ajalis-ruumiline katkendlikkus loob aluse, mille kaudu paiga identiteet saab jätkuvalt edasi kujuneda.