Prohvet Maltsvet

„Prohvet Maltsvet” on Eduard Vilde ajalooline romaan, mis lõpetab tema triloogia eesti talurahva liikumiste ja sotsiaalsete protsesside teemadel. Teos keskendub 19. sajandi teisel poolel aset leidnud usuvahetus- ja väljarändamisliikumisele, mille keskmesse tõusis prohvetiks tituleeritud Juhan Leinberg ehk Maltsvet. Vilde loob pildi ajast, mil rahva rahulolematus ühiskondlike ja majanduslike oludega viis uute usuliste ja sotsiaalsete ideede otsinguni. Romaan kujutab nii usulise ärkamise kui ka väljarände lugu, mis viis paljud eestlased kodumaalt Krimmi.

Romaan on kirjutatud põhjaliku eeltöö tulemusena – autor uuris trükiallikaid ja käsikirju ning reisis ise Järvamaale, Maltsveti tegevusega seotud paikadesse, samuti Krimmi, et koguda ainest ja luua võimalikult usutav olustikuline taust. Teose keskmes on rahvaliikumise põhjused ja tagajärjed, aga ka inimeste saatused nende sündmuste keskel. Vilde oskab ühendada dokumentaalse täpsuse kunstilise kujundlikkusega, tuues esile nii ajalooliste sündmuste suurema tähenduse kui ka üksikinimese vaatepunkti. „Prohvet Maltsvet” ei ole pelgalt ajaloopilt, vaid ka sotsiaalne ja psühholoogiline uurimus.

Eduard Vilde (1865–1933) on eesti kriitilise realismi rajaja ja üks olulisemaid rahvusliku ärkamisaja järgseid kirjanikke. Tema ajalooline triloogia – „Mahtra sõda”, „Kui Anija mehed Tallinnas käisid” ja „Prohvet Maltsvet” – käsitleb talurahva võitlust oma õiguste ja parema elu nimel. Vilde loomingus põimuvad ajalooline täpsus, ühiskonnakriitiline vaade ja elulähedane tegelaskujutus, mis tegi temast eesti kirjanduse suurkuju. „Prohvet Maltsvet” on tema ajalooliste romaanide väärikas lõpetus, mis näitab nii rahva igatsust parema tuleviku järele kui ka idealismi ja reaalsuse traagilisi kokkupõrkeid.