Nimetu

Dora May Henneri romaan „Nimetu” on psühholoogilise alatooniga jutustus eneseotsingutest, identiteedist ja inimese sisemisest rännakust läbi elu varjatud kihistuste. Teose keskmes on naine, kelle elu näib väliselt tasakaalukas, ent kelle sees möllavad tunded, millele ta ei oska alati nime anda. Nii nagu pealkiri vihjab, käsitleb romaan nimetusest kui seisundist – tunnet, kui sõnad ja määratlused ei suuda tabada inimese tegelikku olemust. Peategelane läbib isikliku muutumise tee, otsides selgust ja kohta, kus tema olemus ja elu saaksid omavahel kokku langeda.

Sündmused arenevad aeglaselt, pannes lugeja jälgima peenekoelisi sisemisi nihete ja mõtete liikumisi. Tegelastevahelised suhted on vaoshoitud, pingestatud ja sageli öeldakse rohkem vaikimisega kui sõnadega. Romaan ei paku lihtsaid lahendusi ega sirgjoonelist kulgu – selle asemel esitab ta küsimusi ning jätab vastused õhku rippuma. Autori tekst on introspektiivne, vaheldumisi selge ja unenäoline, justkui nihkuks see pidevalt tajupiiride taha. Nii tekib teosele eripärane rütm, mis sobib kokku selle sisemise temaatikaga – identiteet, mis on kaduv ja määratlematu, kuid samas sügavalt tunnetatav.

Dora May Henner on eesti autor, kelle looming on jäänud küll pigem marginaalseks, kuid kätkeb endas tugevat sisemist pinget ja tähelepanu inimpsüühika varjatud kihtidele. Tema stiilile on omane vaikne intensiivsus ning keskendumine inimese sisemaailmale. „Nimetu” on üks tema tuntumaid teoseid, mis eristub just oma vaikse, kuid mõjusa atmosfääri kaudu. See on raamat, mis ei anna end kergesti kätte, ent võib puudutada sügavalt neid, kes tunnevad end samuti nimetuina mingis eluetapis või sisemises seisundis.