Põrgupõhja uus Vanapagan

„Põrgupõhja uus Vanapagan“ on A. H. Tammsaare romaan, mis käsitleb inimese ja jumaliku maailma vahelist suhet läbi allegoorilise loo. Peategelane Vanapagan püüab Põrgupõhja talus elades ja tööd tehes lunastada oma hinge, otsides teed õigluse ja headuse poole. Tekst liigub rahulikus tempos, jälgides Vanapagana ja teda ümbritsevate inimeste suhteid, kus töö ja usuküsimused põimuvad praktiliste eluoludega. Tammsaare kasutab lihtsat olustikku, et arutleda keeruliste moraalsete ja filosoofiliste teemade üle.

Romaanis tõusevad esile töö tähendus, inimlik headus, petlikkus ja pettumused. Tegelaste tegevus ja otsused peegeldavad püüdlusi mõista elu seadusi ja oma kohta maailmas. „Põrgupõhja uus Vanapagan“ seob rahvapärased motiivid ja sügavama eksistentsiaalse mõtiskluse, andes edasi nii lootuse kui ka eksimise võimalikkuse. Tekst jääb vaoshoituks, liikudes tasakaalukalt sündmuste ja sisemiste otsingute vahel, tuues esile inimese katse saavutada tasakaalu oma elu ja kõrgemate jõudude vahel.