Elu ja armastus

„Elu ja armastus” on A. H. Tammsaare 1934. aastal ilmunud romaan, milles vastandatakse idealiseeritud armastus ja argise elu karmid olud. Teose peategelaseks on vaesest perest pärit noor neiu, kes pärast keskkooli lõpetamist asub otsima võimalusi linnas oma elu sisse seada. Tema katsed leida töökoht osutuvad tagajärjetuks ning ta satub jõuka ärimehe juurde teenijaks. Suhe, mis algab tööandja ja teenija piirides, viib lõpuks lühiajalise abieluni, mille kaudu autor uurib armastuse haprust ja elu paratamatut proosalisust.

Romaan toob esile Tammsaare loomingu keskse pinge: ideaali ja tegelikkuse kokkupõrke. Armastus, mida peategelane otsib ja millesse ta usub, põrkub kokku praktiliste olude, sotsiaalsete piirangute ja inimliku egoismiga. Tammsaare näitab, kuidas argielu võim ja materiaalsed kaalutlused võivad hävitada puhta ja siira tunde. Lugu on ühtaegu intiimne ja ühiskondlik, sest selle kaudu avatakse noore naise isiklik draama laiemas kontekstis – ühiskonnas, kus vaesus, sotsiaalne positsioon ja suhetevõrgustik määravad sageli inimese saatuse rohkem kui tema enda soovid.

A. H. Tammsaare (1878–1940) on eesti kirjanduse suurkuju, kelle looming katab väga erinevaid žanre. Kõige tuntum on tema romaanitsükkel „Tõde ja õigus”, mis kujutab eestlaste elu ja vaimset arengut mitme põlvkonna vältel. Lisaks sellele kirjutas ta novelle, esseid ja näidendeid. Tammsaare loomingule on iseloomulik inimhinge sügav psühholoogiline uurimine ja ühiskondlike olude terav kriitika. „Elu ja armastus” kuulub tema hilisemasse loominguperioodi, kus kirjanik pöördus rohkem üksikisiku sisemaailma ja moraalsete valikute kujutamise poole, jättes jälje eesti kirjanduslukku kui teos, mis käsitleb armastuse ja elu vahelisi vastuolusid.