Sugulased

Zsigmond Móriczi romaan „Sugulased“ heidab kriitilise pilgu 20. sajandi esimesel poolel eksisteerinud Ungari ühiskonnale, kujutades üksikisiku pingelist suhet poliitilise ja sotsiaalse keskkonnaga. Teose keskmes on István Kopjáss – provintsilinna prokurör, kes edutatakse mõjukale ametikohale ja seisab silmitsi korrumpeerunud süsteemiga, milles suguvõsa, isiklikud suhted ja varjatud kokkulepped mängivad ametlikust õigusest suuremat rolli. Esialgne idealism ja soov ühiskonda paremaks muuta põrkub kiiresti tegelikkusega, kus moraalsed tõekspidamised ähmastuvad ja ausus osutub sageli takistuseks, mitte vooruseks. Kopjássi sisemine võitlus moodustab romaani tuuma – see on küsimus, kas inimene suudab jääda iseendaks süsteemis, mis eeldab kohandumist ja paindlikkust.

Móricz kujutab provintsiühiskonda detailselt ja kriitiliselt, tuues esile pealtnäha tühised, ent tähenduslikud kohtumised, argised vestlused ja salajased ootused, mille kaudu paljastub ühiskondliku elukorralduse tegelik pale. Sugulussidemete kaudu loodud võrgustik, mis peaks pakkuma tuge, osutub sageli rõhuvaks – lojaalsus ei põhine väärtustel, vaid vastastikusel kasul. Romaani tonaalsus on kaine ja realistlik, ent mitte küüniline – Móricz oskab anda edasi nii peategelase lootusi kui tema järkjärgulist pettumist, lubamata lugejal täielikult eemalduda tegelase eetilisest dilemmast. Loo arenev pinge ei seisne suurtes sündmustes, vaid väärtuste aeglases kulumises, mis muudab teose mõjusaks ka universaalsel tasandil.

Zsigmond Móricz (1879–1942) oli üks olulisemaid 20. sajandi ungari kirjanikke, tuntud oma kriitilise realismi ja terava sotsiaalse vaatlusvõime poolest. Tema loomingus on kesksel kohal vaesus, haridus, perekondlikud suhted ja rahvuslik identiteet, ent mitte üheülbalisel moel. Móriczi keel on lihtne, ent täpne, andes edasi tegelaste siseelu ja sotsiaalsete olude keerukust ilma liigse ilustamiseta. „Sugulased“ on tema hilisema loomingu üks tähenduslikumaid teoseid, kus ühiskonnakriitika põimub sügava inimliku portreega. Romaan peegeldab mitte ainult üht ajastut ja riiki, vaid ka igal pool tuntud vastuolu isikliku aususe ja välise kohanemise surve vahel.