Pärast banketti

Yukio Mishima romaan „Pärast banketti” viib lugeja Tokiosse, kus kohtuvad traditsioonide ilu ja poliitilise elu kirev kuliss. Teos algab kirjeldusega Setsugoani nimelisest majast ja selle aiast, mis on kui sümbol mineviku ja oleviku põimumisest. Selle paiga perenaine Kazu, endine geiša ja nüüdne banketikorraldaja, on romaani keskne tegelane. Tema elu kulgeb näiliselt jõukalt ja rahulikult, kuid ootamatu kohtumine endise diplomaadi ja poliitiku Noguchiga toob kaasa kannapöörde. Kahe maailma – peenelt lavastatud banketielu ja avaliku poliitilise tegevuse – põrkumine loob süžee, kus isiklikud tunded ja avalikud kohustused satuvad pidevasse vastasseisu.

Romaanis põimuvad intiimne armastuslugu ja ühiskondlik kriitika. Kazu soov abielu kaudu leida kindlust ja jätkusuutlikkust viib ta Noguchi kõrval poliitilise elu keerisesse, kus avalikkuse ootused, intriigid ja ideaalide surve seavad proovile nii suhte kui ka mõlema tegelase väärtused. Mishima näitab, kuidas isiklik õnn ja ühiskondlik vastutus sageli põrkuvad, ning kuidas traditsiooniline ilu ja esteetika võivad seista vastu poliitilisele pragmatismile. „Pärast banketti” on korraga poliitiline romaan ja intiimne draama, milles vaadeldakse inimese püüdlust väärikuse ja eneseteostuse järele muutuste keskel.

Yukio Mishima (1925–1970) oli üks 20. sajandi silmapaistvamaid ja samas vastuolulisemaid Jaapani kirjanikke. Tema loomingus kohtuvad esteetiline täpsus, samuraikultuuri ideaalid ja modernse ühiskonna kriitika. Mishima kirjutas romaane, esseid, näidendeid ja novelle, olles mitmel korral Nobeli kirjandusauhinna kandidaat. Ta oli ühtaegu traditsioonide austaja ja lääne mõjude kriitik, ning tema elu lõppes traagiliselt rituaalse enesetapuga, mis oli kooskõlas tema maailmavaateliste seisukohtadega. „Pärast banketti” on üks tema tuntumaid teoseid, mis tõi talle rahvusvahelist tunnustust ja mida on sageli nimetatud ka poliitiliseks allegooriaks tema kodumaa lähiajaloost.