Majapidaja ja professor

„Majapidaja ja professor” on lüüriline ja intiimne romaan, mille keskmes on habras, kuid sügav side kolme inimese vahel. Lugu leiab aset Jaapanis, kus noor üksikema asub tööle majapidajana eakale matemaatikaprofessorile, kelle lühimälu ulatub vaid 80 minutini. Vaatamata oma seisundile on professoril säilinud kirg numbrite vastu ning ta alustab iga päeva mõne matemaatilise mõistatusega. Peagi saab igapäevastest kohtumistest rohkem kui rutiin – sellest kujuneb vaikne, usaldusel ja austusel põhinev suhe, millesse kaasatakse ka majapidaja noor poeg, kellele professor annab hellitava hüüdnime Ruutjuur.

Romaani teeb eriliseks selle vaikne ja meditatiivne rütm, mille kaudu autor loob maailmast justkui läbipaistva ja helge mulje. Iga kohtumine, iga arv, iga pesapallimäng muutub märgiliseks. Matemaatika esineb siin mitte kui kuiv teadus, vaid kui tundeline keel, mis võimaldab inimestel omavahel ühendust leida. Selles aeglases ja tähelepanelikus kulgemises tekib ruum väikestele, kuid tähenduslikele hetkedele. Igapäevaelu lihtsusest kerkib esile universaalne igatsus kuuluvuse, hoolivuse ja mõistmise järele, isegi olukorras, kus mälestused ei püsi ja aja kulg on katkendlik.

Yōko Ogawa on Jaapani kaasaegse kirjanduse silmapaistev esindaja, kelle loomingut iseloomustab delikaatne, psühholoogiliselt tihe ja esteetiliselt väljapeetud kirjutamislaad. Alates debüüdist 1980. aastate lõpul on ta avaldanud üle kahekümne romaani ning pälvinud kõik Jaapani olulisemad kirjandusauhinnad. „Majapidaja ja professor” on üks tema tuntumaid teoseid rahvusvahelisel tasandil ning seda on tõlgitud paljudesse keeltesse. Romaani peen tasakaal teaduse ja inimlikkuse vahel, tema vaikne tundlikkus ja sügav inimlik mõõde on aidanud Ogawal pälvida laialdast tunnustust lugejate ja kriitikute seas.