Mäe hääl

Jaapani nobelist Yasunari Kawabata romaan „Mäe hääl” kujutab elu Tokyos Teise maailmasõja järgsel ajal, keskendudes vananeva mehe, Shingo Ogata, sisemaailmale ja tema püüdlusele mõista oma perekonda, eluõhtut ja minevikku. Loo keskmes on pere, mille liikmete omavahelised suhted on nihkes – poeg elab laialivalguvat ja vastutustundetut elu, tütar on leseks jäänud ja otsib uut tähendust ning Shingo ise püüab hoida tervikut, kuigi tajub oma mõju nõrgenemist. Pealtnäha vaikse ja tagasihoidliku tegevustiku kaudu avanevad eksistentsiaalsed teemad – elu kaduvus, inimeste võõrandumine ja hinge painavad süümepiinad. Romaani atmosfäär on meditatiivne ja vaikne, samas sügavalt pingestatud.

Shingo maailm koosneb igapäevastest rutiinidest, öistest unenägudest ja mälestustest, mis kerkivad esile järjest suurema intensiivsusega. Ta tunneb, et kaotab sideme mitte ainult oma perekonnaga, vaid ka maailmaga, mis kunagi tundus arusaadav. Mäe hääl, mida ta kuuleb – justkui loodus ise sosistaks midagi –, muutub metafooriks tema sisemisele kõhklusele ja elukaare lõpu tunnetusele. Kawabata käsitleb suhteid argistes stseenides: vaikivates vestlustes, hetkedes aiavaate ees või jalutuskäigul, aga iga neist kannab eksistentsiaalset raskust. Emotsioonid ei puhke kunagi ilmselgelt – need aimuvad pilgust, lausumata sõnast või vaikivast lahkumisest. Just see peen tasakaal loob romaanile omase vaikse, ent valusa ilu.

Yasunari Kawabata (1899–1972) oli modernistlik kirjanik, kelle teosed uurivad inimese sisemaailma sageli kaotuse, üksinduse ja ilu motiivide kaudu. Teda peetakse üheks Jaapani nüüdisproosa suurkujuks, kelle minimalistlik ja poeetiline stiil ühendab klassikalise ja modernse tundetaju. Kawabata loomingule omane esteetiline tundlikkus avaldub ka „Mäe hääles”, kus igast vaikusest ja tühjusest saab tähenduse kandja. 1968. aastal sai ta esimese jaapanlasena Nobeli kirjandusauhinna, mille puhul rõhutati tema „kirjanduslikku väljendust, mis esindab jaapani rahva meelsust kõrge tundlikkusega.” „Mäe hääl” on selle väljenduse üks küpsemaid näiteid – tagasihoidlik romaan, mis kajab lugejas kaua pärast viimast lehekülge.