Lumine maa

„Lumine maa” on jaapani kirjaniku Yasunari Kawabata romaan, mis ilmus eesti keeles Loomingu Raamatukogu sarjas kirjastuse Perioodika väljaandel 1989. aastal. Tõlkijaks on Ülle Udam, kujunduse autor Jüri Kaarma. Teos avaldati numbrites 49–50 ning on mahult 96 lehekülge. Romaani tegevus leiab aset Jaapani põhjaosa mägikuurordis, kuhu jõudmiseks tuleb läbida pikk ja lumega kaetud tee. Loo keskmes on linnamees Shimamura ja geisha Komako suhe, mis areneb suletud ja vaikses talvemaailmas. Kawabata seob armastusloo ja looduse kujutuse nii, et talvine maastik on osa tegelaste emotsionaalsest maailmast, andes loole meditatiivse ja poeetilise tonaalsuse.

Perioodikaväljaande kontekstis jõudis „Lumine maa” Eesti lugejani kui üks esimesi Kawabata tõlkeid eesti keelde, pakkudes tutvust ühe Jaapani 20. sajandi olulisema proosameistri loominguga. Romaani napp süžee ja vähesed tegelased on tasakaalus detailse looduskirjelduse ja varjatud emotsioonidega, mis on omased jaapani kirjanduse esteetikale. Lugeja jaoks loob see aeglase rütmi ja mõtlikkuse, mis eristub lääne narratiivist ning pakub teistsugust lugemiskogemust, kus tähendused avanevad kaudsete vihjete ja atmosfääri kaudu.

Yasunari Kawabata (1899–1972) oli jaapani kirjanik, kes pälvis 1968. aastal Nobeli kirjandusauhinna „narratiivse meisterlikkuse eest, mis väljendab suure tundlikkusega jaapani mõtteviisi olemust”. Tema loomingusse kuuluvad romaanid, novellid ja miniatuurid, mida iseloomustab lüüriline stiil ja visuaalselt täpne detailikasutus. Kawabata teosed, sealhulgas „Lumine maa”, käsitlevad sageli armastust, üksindust ja mööduvuse ilu, sidudes inimeste siseelu looduse rütmide ja meeleoludega. Tema töö on mõjutanud nii jaapani kui ka maailmakirjandust, olles üks silmapaistvamaid sildasid ida ja lääne kirjanduslike traditsioonide vahel.