Pii elu

Yann Marteli romaan „Pii elu“ jutustab erakordse loo poisist nimega Piscine Molitor Patel, hüüdnimega Pii, kes satub pärast laevahukku päästepaadile koos Bengali tiigri Richard Parkeriga. See näiliselt lihtne eeldus muutub aga ellujäämisloost eksistentsiaalseks rännakuks, kus Pii peab silmitsi seisma nii füüsiliste raskustega kui vaimsete ja usuliste küsimustega. Ookeanil triivides põimuvad reaalsus ja kujutlusvõime, usk ja kahtlus, instinkt ja eetika – ning nende vastandite vahel otsib Pii tähendust, korra võimalikkust kaoses ja elu jätkumist lootusetuse äärel.

Teos on mitmekihiline: ühelt poolt seikluslik ellujäämislugu, teisalt sügavalt allegooriline mõtisklus inimese kohast maailmas ja tema vajadusest luua tähendusi isegi lootusetutes olukordades. Lugu liigub tasakaalukalt kahe tasandi vahel – realistlik ning sümbolistlik tõlgendus jäävad mõlemad avatuks. Romaan uurib ka usku, religioone ja lugude jutustamise jõudu, näidates, kuidas inimene kasutab narratiive, et toime tulla mõistmatuga. Pii religioosne pühendumus mitmele usule korraga on samuti üks lugu kandvatest motiividest, pakkudes vastandust ratsionaalsusele ja materialismile.

Yann Martel on Kanada kirjanik, kelle loomingule on iseloomulik filosoofiline ja eksperimentaalne lähenemine. „Pii elu“ on tema tuntuim teos, mis pälvis Bookeri auhinna ja tõi autorile rahvusvahelise tunnustuse. Martel käsitleb sageli oma raamatutes suurt eksistentsiaalset küsimust – kuidas elada ja mida uskuda –, tehes seda lopsaka kujutlusvõime ja ootamatute jutustamisvõtete kaudu. „Pii elu“ on ehe näide tema oskusest põimida jutustamiskunst mõttelise sügavusega, pakkudes lugejale nii seiklust kui sisekaemust.