Kolm minutit tegelikkust

Wolfram Fleischhaueri romaan „Kolm minutit tegelikkust” viib lugeja tantsumaailma säravate lavade ja peidetud varjude vahele. Teos jälgib Berliini Ooperi balletitantsijat Giulietta Battinit, kes avastab enda jaoks tango, otsides selles uut väljendusviisi ja sügavamat mõtet. Tema kohtumine karismaatilise tangostaari Damián Alsinaga viib algul lummava armastuseni, kuid peagi paiskab sündmustik ta keset ootamatut kaost. Damiáni kummaline enesehävituslik käitumine ning kadumine viivad Giulietta rännule, kus kunst ja elu põimuvad üha tumedamate toonidega.

Lugu on rajatud armastuse ja tango muusika lummusele, kuid peagi ilmneb teine tasand. Buenos Airesesse jõudes satub Giulietta keset argentiina lähiajaloo keerukaid varjukülgi. Tango elav maailm osutub uksiks sõjaväelise diktatuuri aegsetesse saladustesse, mille tagajärgi kannavad inimesed endiselt. Armastus, muusika ja tants ei seisa siin vaid kunstilise iluna, vaid avavad tee varjatud traumade ja mineviku vaikivate valude juurde. Piazzolla muusika ning tegelaste sisemised võitlused annavad romaanile erilise sügavuse, näidates, kuidas kunst võib olla nii pelgupaik kui ka mälestuste kandja.

Wolfram Fleischhauer on saksa kirjanik, kes on õppinud kirjandust ja keeleteadust ning tegutsenud ka tõlkijana. Tema teosed on sageli mitmekihilised, sidudes omavahel kultuurilise ja ajaloolise tausta, psühholoogilise pingestatuse ning isiklikud lood. „Kolm minutit tegelikkust” on üks tema rahvusvaheliselt tuntumaid romaane, mis tõi talle tähelepanu just seetõttu, et see põimib armastusloo poliitilise ajaloomäluga ning annab lugejale võimaluse kogeda nii tango kirglikkust kui ka ajaloo valusate varjude puudutust.