Tynset

Wolfgang Hildesheimeri romaan „Tynset“ on introspektiivne ja poeetiline teos, mis sukeldub sügavale peategelase mõttemaailma ning loob erandliku ja ajatu atmosfääri. Terve sündmustik leiab aset üheainsa unetu öö jooksul, mil nimetu minategelane uitab oma mõtetes, meenutustes ja kujutlustes. Ta lamab voodis, kuulab öist vaikust, heidab pilgu lumega kaetud aiale ning mõtiskleb elu, surma, süü, üksinduse ja unustuse üle. Nimetus „Tynset“ viitab Norra linnale, kuhu ta küll kunagi ei jõua, kuid mis kehastab tema jaoks mingit eemalolevat, puutumatut või igatsusväärset paika – pigem ideed kui sihtkohta.

Romaani stiil on katkendlik ja meditatiivne, meenutades voolavat sisemonoloogi, milles argised tähelepanekud põimuvad filosoofiliste arutlustega. Peategelase mälu toob esile fragmente minevikust – kohtumised inimestega, haiglas veedetud aeg, absurdsed detailid ühiskondlikust elust –, ent need killud ei moodusta lineaarset narratiivi, vaid pigem assotsiatiivset rännakut, kus aeg kaotab tähenduse. Hildesheimer kasutab täpset, kuid poeetilist keelt, mille rütm ja toon sobituvad öise vaikuse ja sisekaemuse meeleoluga. Teoses puudub tegevus traditsioonilises mõttes, kuid selle mõtterännakulisel kulgemisel on oma pingestatus ja mõju, mis kannab lugejat lõpuni välja.

Wolfgang Hildesheimer (1916–1991) oli saksa kirjanik, dramaturg ja tõlkija, kelle looming paigutub 20. sajandi saksakeelse kirjanduse eksperimentaalsemasse ossa. Ta oli seotud Gruppe 47 kirjandusringkonnaga ning tuntud oma esseistliku stiili ja keelelise täpsuse poolest. „Tynset“, ilmunud 1965. aastal, on üks tema olulisemaid ja enim tõlgitud romaane, mis käsitleb inimese sisemaailma ja eksistentsiaalset seisundit vaoshoitud, ent mõjuval moel. Hildesheimeri tekstid ei paku lihtsat jutustust, vaid loovad vaimse ruumi, kus lugeja kohtab nii peategelase mõtteid kui ka iseennast.