Kevadest ja surmast
Kevadest ja surmast
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
- Seisukord: Hea (kasutatud)
- Märkused:
- Eesti Raamat | 1972
- 140 lk | Kõvakaaneline | 111 x 172 mm
- ISBN:
- Keel: eestikeelne
Poola luuletaja Władysław Broniewski luulekogumik „Kevadest ja surmast“ koondab valiku tema loomingust, mille temaatika ulatub sõjast ja revolutsioonist intiimsete, eksistentsiaalsete seisunditeni. Kogumik on eestindatud valimik, milles väljenduvad autori elukogemused 20. sajandi murrangulistel kümnenditel. Broniewski loomingus põimuvad romantiline tundelaad ja modernistlik närvilisus, sügavalt isiklik valu ning sotsiaalselt laetud motiivid. Luulekogus käsitletakse kevadet sageli mitte elu taassünni, vaid kaduvuse ja haavatavuse kujundina, surma aga mitte ainult bioloogilise lõpu, vaid ka ajaloolise hävingu, repressioonide ja sisemise purunemise märgina.
Broniewski luulet iseloomustab tugev emotsionaalne laetus ja intensiivne kujundlikkus, mille kaudu ta väljendab nii isiklikke leine kui ühiskondlikke traumasid. Sõdurina Esimeses maailmasõjas ja hiljem Poola iseseisvusvõitluses osalenuna ei kirjuta ta sõjast kui abstraktsest nähtusest, vaid kui sügavalt kehalisest ja vaimsest kogemusest. Paljudes tekstides on tunda trotsi ja sisemist võitlust, kuid samavõrra ka melanhooliat ja igatsust rahu järele. Luuletused on vormilt range rütmiga, kuid keeleliselt varieeruvad – mõnes väljendub kõnekeelsus ja teravus, teises meditatiivne kujundikeel ja vaikne leppimine. Kogumiku eestindus säilitab Broniewski poeetilise pingestatuse ja tema hääle traagilise kõla.
Władysław Broniewski (1897–1962) oli üks 20. sajandi olulisemaid poola luuletajaid, kelle elu ja looming olid tihedalt seotud sõdade, revolutsioonide ja ideoloogiliste heitlustega. Ta kuulus rahvuslike ja sotsialistlike liikumiste sekka, kuid tema hilisloomingus ilmneb järjest enam individuaalse valu ja eksistentsiaalse üksinduse temaatika. Broniewski luulet on hinnatud selle siiruse, rütmilise jõu ja sotsiaalse tundlikkuse poolest. Eesti keeles ilmunud kogumik „Kevadest ja surmast“ avab ühelt poolt tema poliitiliselt laetud ja teiselt poolt sügavalt inimliku loomingu, andes eesti lugejale võimaluse kohtuda poola 20. sajandi ajaloo peegeldustega poeetilises vormis.
