Värisev leht. Novelle. Novelle Lõunamere saartelt

William Somerset Maughami kogumik „Värisev leht. Novelle. Novelle Lõunamere saartelt“ koondab valiku tema lühiproosast, mis on inspireeritud reisidest ja elamustest Lõunamere saartel 20. sajandi esimesel poolel. Maughami realistlik ja samas rahulikult irooniline stiil toob esile kohtumised erinevate kultuuride, kolonialismi jäänukite ja isikliku moraali piiril kõikuva eurooplase sisemaailmaga. Novellide keskmes on sageli lääne inimesed, kes on põgenenud oma varasema elu eest troopilisse keskkonda, lootes leida rahu, unustust või uut algust, ent puutuvad kokku nii kohalike olude kui ka enda varjatud motiividega. Autor suudab lühivormis edasi anda nii karakterite psühholoogilise sügavuse kui ka keskkonna aeglaselt näriva mõju.

Maughami novellid ei romantiseeri eksootilist maailma, vaid kujutavad seda sageli kui kohta, kus sotsiaalsed normid ja identiteedid hajuvad. Paljudes lugudes kerkib esile moraalse ambivalentsuse teema – kuidas inimese valikud võivad muutuda, kui teda ei piira enam kodumaa sotsiaalne raamistik. Kasutades nappi, kuid täpset keelt, loob autor kahtluse ja sisepinge atmosfääri, mis ilmneb just vaiksetes hetkedes: väsinud pilgus, katkenud lauses või vihmasajus varisevas bambusmajas. Lood nagu „Värisev leht“, „Punane“ või „Rain“ on saanud klassikalise staatuse tänu oma teravale inimsuhete käsitlusele ja eelarvamuste paljastamisele.

William Somerset Maugham (1874–1965) oli inglise kirjanik ja arstiharidusega maailmarändur, keda on peetud üheks oma aja osavamaiks jutustajaks. Tema proosa ühendab selge väljenduslaadi, psühholoogilise nüansirikkuse ja sotsiaalse läbinägelikkuse. Lõunamere saartel veedetud aeg mõjutas tugevalt tema loomingut, andes ainest mitmetele novellidele ja romaanidele. Maugham ei püüa oma tegelasi õigustada ega hukka mõista, vaid jälgib neid peaaegu kliinilise tähelepanelikkusega, pakkudes lugejale võimalust mõtiskleda inimloomuse vastuolude üle. „Värisev leht“ kui kogumik sobib neile, kes hindavad täpset jutustust, elu ja moraali piiripealseid olukordi ning kirjaniku võimet edasi anda vaikset, ent püsivat pinget.