Härrasmees võõrastetoas. Ülestähendusi reisilt Rangoonist Haiphongi

William Somerset Maughami „Härrasmees võõrastetoas. Ülestähendusi reisilt Rangoonist Haiphongi“ on reisikirjanduse ja novelliliku jutustamislaadi piirimail kulgev teos, mille keskmes on autori enda tähelepanekud ja mõtisklused 1920. aastate rännakutelt Kagu-Aasias. Maugham ei paku pelgalt kirjeldusi linnadest ja loodusvaadetest, vaid keskendub peamiselt inimestele – neile, keda ta kohtab hotellides, sadamates, jaamades ning koloniaalühiskonna serval. Tema tekstis põimuvad vaatlusoskus, iroonia ja peen psühholoogiline tundlikkus, tuues esile detailid, mis annavad aimu ajastu hoiakutest, koloniaalsuhetest ja kultuuride põrkumisest.

Raamatu aluseks on Maughami reis Birmast (tänapäeva Myanmar) Vietnami põhjarannikule. Selle käigus peatutakse nii suurtes linnades nagu Saigon ja Hanoi kui ka kõrvalisemates asulates, kus autori tähelepanu köidavad kohalikud elanikud, eurooplaste kolooniakesed ja reiside argised olukorrad. Iga episood peegeldab Maughami oskust näha inimest tema keskkonnas, hinnanguid andmata, ent samas kergelt muigava distantsiga. Jutustaja positsioon on teadlikult kõrvalpilk – ta ei sekku, vaid jälgib, kirjeldab, märgib üles. Seda kõike saadab keeleline täpsus ja tunnetuslik osavus, mis teeb tekstist rohkem kui reisikirja – see on kultuurilooline ja inimsuhete psühholoogiline portree.

William Somerset Maugham (1874–1965) oli inglise kirjanik, kes saavutas tuntuse nii romaanide, näidendite kui novellidega. Tema loomingus on tihti esil inimene ühiskonna äärealadel, üksinduse, iha ja kohanemise teemad. Maugham oli ka viljakas rändaja, kes kasutas reisidelt kogutud materjali oma kirjanduslike karakterite ja süžeede loomiseks. „Härrasmees võõrastetoas“ peegeldab tema oskust vaadelda maailma nüansirikkalt ja ilma liigse idealiseerimiseta, jäädes truuks oma kainelt elegantses stiilis kirjutatud proosale.