Roos ja sõrmus

William Makepeace Thackeray teos „Roos ja sõrmus” on teravmeelne ja allegooriline muinasjutt täiskasvanutele, mis esmakordselt ilmus 19. sajandil jõuluajaks kirjutatud loo vormis. Raamatu tegevus leiab aset väljamõeldud kuningriikides Paflagoonias ja Krimmiriikias, kus valitsejate, printsesside ja kangelaste kaudu luuakse peegelpilt ühiskondlikest tüüpidest ja inimlikest nõrkustest. Loo keskmes on maagiline roos ja sõrmus – esemed, mis muudavad oma kandjad nägusaiks ja ihaldusväärseiks, paljastades samal ajal ka selle, kui petlikud võivad olla väline ilu ja positsioon. Laste muinasjutu vormi taga peitub terav satiir ja inimloomuse kriitika.

Romaani tegelased on värvikad ja sageli karikatuursed – narrid, kuningad, printsessid ja võlurid –, ent nende käitumises peegelduvad tuttavad inimlikud jooned nagu upsakus, edevus, ahnus ja rumalus. Thackeray kasutab rikkalikku keelt ja iroonilist tooni, mängides muinasjutule omaste motiividega, kuid väänates need teadlikult groteskseks ja humoorikaks. Loo kulg sisaldab ootamatuid pöördeid ja vaimukaid vahekommentaare, millega autor ise end loo jutustajana esile toob, luues vahetu sideme lugejaga. See jutustamislaad, mis segab muinasjutulist narratiivi ja täiskasvanulikku kommentaari, annab teosele erilise võlu ja ajatu tähenduse.

William Makepeace Thackeray (1811–1863) oli inglise proosakirjanik, keda tuntakse eelkõige romaani „Targem kui vaim” autorina. Tema looming keskendub sageli inimlike nõrkuste kujutamisele satiiri kaudu, ning ta on üks viktoriaanliku ajastu realistliku kirjanduse silmapaistvamaid esindajaid. „Roos ja sõrmus” eristub tema teostest oma mängulis