Edevuse laat 2. osa. Romaan ilma kangelaseta

William Makepeace Thackeray romaan „Edevuse laat. Romaan ilma kangelaseta“ jätkub teises köites, kus autor viib lugeja taas 19. sajandi alguse Inglismaa seltskondliku elu keskmesse. Siin on kujutatud kõrgaadli ja kodanluse argipäeva, kus sära ja hiilguse taga varitsevad intriigid, eneseteostuse iha ja moraalsed kokkupõrked. Teos ei paku üht kindlat kangelast, vaid näitab tegelasi nende nõrkuste ja tugevuste kaudu, rõhutades inimese iseloomu ja saatuse keerukust. Ühiskondlikud pidustused, sõdade tagajärjed ja majanduslikud tõusud ning mõõnad on kõik osa suurest lavastusest, mida autor nimetab edevuse laadaks.

Romaani keskmes jätkub kahe naise – Becky Sharpi ja Amelia Sedley – erinevate eluteede kujutamine. Becky, kes on oma nutikuse ja paindlikkuse abil jõudnud lausa õukonna lähedusse, leiab end lõpuks siiski languses. Tema suhe markii Steyne’iga toob kaasa nii soosingu kui ka hävingu, ja Saksamaal elades on ta sunnitud toime tulema üsna tagasihoidlikes oludes. Amelia, kes kaotas oma mehe Waterloo lahingus, jääb esialgu truuks tema mälestusele, ent tõde mehe truudusetusest raputab teda sügavalt. Lõpuks leiab ta rahu ja uue õnne, abielludes William Dobbiniga, kes on kogu aeg varjatult tema kõrval seisnud. Nii asetab autor kõrvuti kire, ambitsiooni ja püsiva ustavuse, näidates elu eri nägusid.

William Makepeace Thackeray (1811–1863) oli inglise kriitilise realismi silmapaistvamaid esindajaid. Ta õppis Cambridge’i ülikoolis, kuid ei lõpetanud seda, pöördudes varakult kirjanduse ja ajakirjanduse juurde. Tuntuse saavutas ta satiiriliste kirjutiste ja romaanidega, milles kujutas teravalt omaaegse inglise ühiskonna pahupooli. „Edevuse laat“ on tema tuntuim teos, mis kindlustas talle koha inglise romaaniklassikas. Thackeray loomingut iseloomustab ühiskonnakriitiline pilk, iroonia ja oskus näidata inimesi kõigi nende vastuolude ja nõrkustega, jättes lugejale ise hinnata, kes on väärt austust ja kes kaastunnet.