Edevuse laat 1. osa. Romaan ilma kangelaseta
Edevuse laat 1. osa. Romaan ilma kangelaseta
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
- Seisukord: Hea (kasutatud)
- Märkused: Ümbrispaber puudub
- Eesti Riiklik Kirjastus | 1959
- 432 lk | Kõvakaaneline | 138 x 207 mm
- ISBN:
- Keel: eestikeelne
„Edevuse laat. Romaan ilma kangelaseta” on William Makepeace Thackeray ulatuslik romaan, mille esimene köide ilmus eesti keeles 1959. aastal Eesti Riikliku Kirjastuse väljaandel. Tegu on teose esmatõlkega eesti keelde. Romaan viib lugeja aastatesse 1812–1832 ning kujutab inglise aristokraatia ja keskklassi eluolu. Läbi suurejooneliste ballide, seltskondlike intriigide ja pereelude näidatakse ühiskonna pealiskaudsust ning inimlikku nõrkust. Autor toob esile sotsiaalse kihistumise ja näitab, kuidas materiaalsed huvid ning ambitsioonid kujundavad tegelaste saatusi.
Romaani esimeses osas on keskne tegelane Becky Sharp – vaese kunstniku tütar, kes tänu kavalusele ja sihikindlusele suudab tõusta kõrgesse seltskonda. Tema jaoks ei eksisteeri moraalseid piire, sõprus ega armastus, vaid üksnes edu ja positsioon. Tema vastandiks on Amelia, keda autor kujutab suure hoolivuse ja südamlikkusega. Amelia on pigem kannataja, kes lähtub oma elus traditsioonilistest väärtustest. Nende kahe naise erinevad teed joonistavad välja ühiskonna kontrastid, kus ühe edu rajatakse teise naiivsusele ja heasüdamlikkusele. Kõrvuti isiklike lugudega avab romaan ka laiemat pilti Inglismaa ajaloost ja sotsiaalsest olukorrast.
William Makepeace Thackeray (1811–1863) oli inglise kriitilise realismi üks olulisemaid esindajaid. Tema loomingus on tunda tugevat satiirilist joont, millega ta paljastas kõrgklassi ja kodanluse silmakirjalikkust. „Edevuse laat”, mida ta ise nimetas romaaniks ilma kangelaseta, on tema peateos, mis kindlustas talle koha 19. sajandi inglise kirjanduse klassikute seas. Thackeray oskas ühendada detailse realistliku kujutuse teravmeelse kommentaariga, pakkudes nii ühiskonnakriitikat kui ka kaasahaaravat lugemiselamust. Teose tänapäevane tähendus seisneb just inimloomuse universaalses käsitluses, mis ei piirdu ühe ajastu ega ühe rahvusega.
