Stella Maris

William John Locke’i romaan „Stella Maris” on südamlik ja ühtaegu traagiline lugu kahest naisest, kelle teed ristuvad ebaharilikel ja valusatel asjaoludel. Teos viib lugeja Edwardi-aegsesse Inglismaasse, kus sotsiaalsed kihistused, moraalsed dilemmad ja isiklikud ohverdused määravad tegelaste saatuse. Peategelane Stella Maris on noor, füüsiliselt invaliidistunud, kuid erakordse vaimuanniga neiu, kes elab omaette, kaitstud maailmas. Tema elu muutub, kui ellu astub Unity Blake – vaene, raskustes kasvanud tüdruk, kelle karm elukogemus on teda karastanud ja samas sisemiselt haavatavaks muutnud.

Romaani keskmes on keeruline armastuslugu, mis põimub identiteedi, eneseohverduse ja kaastunde teemadega. Stella ja Unity, olles väliselt täiesti erinevad, peegeldavad üksteise kaudu inimlikke vajadusi: mõistmist, armastust, väärikust ja vabadust. Stella soovib tunda elu väljaspool kaitsemüüre, Unity otsib lunastust ja kohta, kus teda aktsepteeritaks. Locke kirjutab sügava empaatiaga mõlema tegelase sisemaailmast, pannes lugeja mõtlema, mis on tõeline tugevus ja millise hinnaga saavutatakse vabadus. Dialoogide ja sisekaemuste kaudu avanevad väärtushinnangud, mida romaani ilmumisaja ühiskond sageli eiras või maha vaikis.

William John Locke (1863–1930) oli inglise kirjanik, kelle looming on tuntud eelkõige psühholoogilise süvenemise ja sentimentaalse realismi poolest. Ta kirjutas peamiselt 20. sajandi alguskümnenditel ning tema romaanid käsitlesid sageli üksikisiku sisekonflikte ja ühiskondlikke piiranguid. „Stella Maris” ilmus esmakordselt 1913. aastal ning saavutas kiiresti suure populaarsuse, inspireerides ka tummfilmiversiooni. Locke’i tundlik ja samas moraalselt nõudlik proosa puudutab tänini, pakkudes vaatepunkti, kus empaatia ja eetika põimuvad kirjanduslikult kujundatud maailmas, mis on küll ajaliselt kauge, kuid sisult igavikuline.