Ümberpöörd

William Faulkneri jutustus „Ümberpöörd”, mis ilmus Loomingu Raamatukogu sarjas, pakub tihedat sissevaadet Ameerika lõunaosariikide inimeste teadvusse ja sotsiaalsetesse pingetesse. Lühivormis esitatud lugu on omane Faulkneri kirjanduslikule laadile: see ühendab keeruka lauseehituse, vahelduvad ajatasandid ja sügava psühholoogilise nüansirikkuse. „Ümberpöörd” keskendub isiklikule kriisile, mis avaneb suurema ühiskondliku taustsüsteemi raames – loo tegelased kannavad endas nii mineviku painet kui ka segadust oleviku ees. Tegemist pole klassikalise süžeearendusega, vaid pigem voolava, vahel katkestatud ja ringjoonelisena mõjuva mõttekäiguga, milles inimene püüab oma valikutele ja tegudele tähendust anda.

Faulkneri käsitluses muutub Lõuna oma ajaloolise koormaga sisuliseks tegelaseks, mille mõju inimeste identiteedile ja suhetele on vältimatu. Loo pealkiri „Ümberpöörd” viitab mitte ainult konkreetsele sündmusele, vaid ka eksistentsiaalsele nihkele – olukorrale, kus inimene on sunnitud vaatama tagasi, kahtlema oma senises olemises ja pöörama end vastassuunas, võib-olla isegi enese vastu. Faulkner ei paku oma tegelastele lunastust ega selgeid vastuseid, vaid asetab nad vaimsete ja moraalsete piiride ristumiskohta. Tema keel, mis kohati meenutab sisemonoloogi või teadvuse voogu, peegeldab sisemist segadust ja maailmataju fragmenteeritust.

William Faulkner (1897–1962) oli Ameerika Ühendriikide kirjanik, Nobeli kirjandusauhinna laureaat ja üks modernistliku proosa tähtsamaid esindajaid. Tema looming on tuntud julgete stilistiliste võtetega, keerukate narratiivstruktuuride ja ajas nihkuvate lugude poolest. Faulkneri tekstid uurivad tihti rassilise ebavõrdsuse, süü, mälu ja väärikuse küsimusi, asetudes kindlalt Ameerika kirjanduse süvakihi hulka. „Ümberpöörd” esindab tema oskust käsitleda suuri teemasid väikese, aga sügava inimliku olukorra kaudu, andes lugejale võimaluse kohtuda mitte ainult lugudega, vaid ka nende all peituva vaimse pingeväljaga.