Hälin ja raev

Romaan „Hälin ja raev“ kuulub 20. sajandi modernistliku kirjanduse olulisemate teoste hulka. See on William Faulkneri neljas romaan, mis valmis 1928. aastal ja ilmus aasta hiljem. Teos toob lugejani Ameerika lõunaosariikide aristokraatliku, kuid laguneva perekonna Compsonite loo, mida esitatakse nelja erineva jutustajahääle kaudu. Faulkner katsetab siin uuenduslike jutustamisviisidega, kasutades voolujoonelist sisemonoloogi ja killustatud ajakasutust, mis teeb lugemise väljakutsuvaks, kuid ühtlasi erakordselt mõjusaks. Romaan peegeldab nii isiklikke tragöödiaid kui ka laiema ühiskonna lagunemist, kus perekondlikud väärtused ja traditsioonid purunevad.

Teose neljaosaline ülesehitus võimaldab samu sündmusi kogeda eri perspektiividest. Esimese osa jutustajaks on vaimse puudega Benjy, kelle tajud loovad fragmentaarse, kuid emotsionaalselt laetud pildi. Järgnevates osades annavad oma vaate Caddy vennad Quentin ja Jason ning viimases osas räägib loo kolmanda isiku jutustaja. Nende erinevate häälte kaudu sünnib mitmekihiline narratiiv, mis käsitleb armastuse, kaotuse, väärikuse ja lootusetuse teemasid. Faulkner näitab, kuidas iga tegelane püüab oma sisemiste ängide ja möödaniku varjudega toime tulla, kuid perekonna lagunemist ei suudeta peatada.

William Faulkner (1897–1962) oli ameerika kirjanik, keda peetakse üheks olulisemaks modernismi suurkujuks. Ta kirjutas peamiselt Ameerika lõunaosariikide eluainestel, kujutades oma väljamõeldud Yoknapatawpha maakonna kaudu tervet ühiskonda ja selle arengut. Faulkneri loomingule on iseloomulik keerukas stiil, katkendlik ajakasutus ja sügav psühholoogiline läbitunnetatus. Tema teosed pälvisid mitmeid auhindu, sealhulgas Nobeli kirjandusauhinna 1949. aastal. „Hälin ja raev“ on jäänud tema kõige mõjukamate romaanide hulka, mida peetakse nii kirjanduslikuks tipuks kui ka katsumuseks lugejale.