Sinine pärastlõuna

William Boydi romaan „Sinine pärastlõuna“ viib lugeja kahele ajajoonele, sidudes 1930. aastate Los Angelese ja 20. sajandi alguse Manilaga. Lugu algab arhitekt Kay Fischeri ja salapärase mehe Salvador Carriscanti kohtumisega. Viimane väidab end olevat Kay isa ning viib ta tagasi oma minevikku, kus avanevad kirglikud ja traagilised sündmused. Romaan põimib armastusloo, meditsiinilise intriigi ja mõrvamüsteeriumi, mille taustaks on poliitilised vapustused ja kolonialismi keeruline pärand. Teose atmosfäär on korraga poeetiline ja pingestatud, andes lugejale nii ajaloolise kui ka emotsionaalse kogemuse.

Suur osa romaanist keskendub Carriscanti elule Manilas 1902. aastal, kus ta oli tunnustatud kirurg. Seal kohtab ta Delphine’i, kellesse armub, kuid samal ajal satub keset uurimistööd kummaliste mõrvade üle. Nende sündmuste kaudu avaneb pilt linnast, kus kohtuvad lääne meditsiini uuendused, koloniaalvõimu surve ja üksikisiku sisemised dilemmad. Loo liikumine eri ajatasandite vahel loob mitmekihilise narratiivi, mis seob kokku isikliku ja ajaloolise, südameasjad ja ühiskondlikud konfliktid. See muudab romaani žanriliselt põnevaks seguks – korraga ajalooline draama, armastuslugu ja kriminaalne mõistatus.

William Boyd (sündinud 1952) on šoti kirjanik, kelle looming on pälvinud rahvusvahelist tunnustust. Tema teosed on tuntud põhjaliku ajastuõhustiku, inimpsüühika nüansirikka käsitluse ja jutustamisoskuse poolest. Boyd on kirjutanud nii romaane kui ka lühijutte ning töötanud ka stsenaristina. „Sinine pärastlõuna“ on üks tema rahvusvaheliselt tunnustatud teoseid, mida on hinnatud nii narratiivse rikkuse kui ka poeetilise stiili tõttu. Autorit peetakse üheks olulisemaks briti proosakirjanikuks, kes oskab ühendada ajaloolised motiivid ja inimlike suhete keerukuse haaravaks tervikuks.