Mäss "Bounty" pardal

William Blighi „Mäss ‘Bounty’ pardal“ on dokumentaalne jutustus ühest 18. sajandi kuulsaimast mereajaloosündmusest – mässust Briti kuningliku mereväe laeval HMS *Bounty*. Teos põhineb kapten Blighi enda päevikutel ja aruannetel, mis kajastavad sündmusi alates reisi algusest 1787. aastal kuni mässuni 1789. aastal ning sellele järgnenud ohtlikku ja erakordset merereisi, mille Bligh koos lojaalsete meeskonnaliikmetega väikeses päästepaadis läbi tegi. Bligh jutustab detailselt nii ekspeditsiooni eesmärkidest – viia leivapuud Taimaalt Kariibidele –, kui ka järjest pingestuvatest suhetest meeskonna sees, mis viisid lõpuks kapteni ja osa meeskonna laevalt eemaldamiseni.

Raamat ei keskendu üksnes mässule kui sündmusele, vaid avab ka laevameeste igapäevaelu, distsipliini, loodusolusid ja navigatsiooniliste raskustega toimetulekut. Põhjalikult kirjeldatakse 3600 miili pikkust mereteekonda Tofua saarelt Timorini, mida Bligh ja tema kaaslased läbisid ilma kompassi, kaardi ja täiendava toiduta – üks märkimisväärsemaid ellujäämislugusid merendusloos. Teos peegeldab Blighi arusaama endast kui distsiplineeritud ja õiglasest juhist, kelle vastu toimunud mäss oli põhjendamatu. Samas võimaldab tekst tänapäeva lugejal kriitiliselt hinnata autorit kui ajastu tüüpilist esindajat, kelle juhtimisstiil võis kaasa aidata konflikti süvenemisele.

Kapten William Bligh (1754–1817) oli Briti kuningliku mereväe ohvitser ja hilisem kuberner. Tema nimi on tihedalt seotud *Bounty* sündmustega, mis on andnud ainest nii ajalookäsitlustele kui ilukirjandusele ja filmidele. Bligh kirjutas oma meenutused detailse ja täpse aruandlusena, mis algselt oli mõeldud ametlikuks kaitseks ja õigustuseks. „Mäss ‘Bounty’ pardal“ on seetõttu ajaloolise allikana erakordselt väärtuslik, pakkudes otsest sissevaadet 18. sajandi meresõidu oludesse ja mereväe hierarhilisse maailma. Teos sobib lugejale, keda huvitab mereajalugu, inimpsühholoogia kriisiolukorras ja kolonialismi ajastu reisimise tegelikkus.