Lugu kaliif Vathekist

William Beckfordi teos „Lugu kaliif Vathekist“ on 18. sajandi lõpul valminud orientalistlik fantaasiaromaan, mida peetakse varase gooti kirjanduse ja ingliskeelse fantastika üheks teetähiseks. Lugu räägib Bagdadi valitsejast, kaliif Vathekist, kes on võimu- ja teadmistejanus mees ning kes laseb end kaasa haarata müstilistest lubadustest ja tumedatest jõududest. Tema ambitsioonid viivad ta järjest sügavamale isikliku hukatuse poole – läbi reetmise, pattude ja üleloomulike katsumuste jõuab ta lõpuks allmaailma, millele ta on oma hinge lubanud. Vathek ei esinda mitte niivõrd konkreetset ajaloolist isikut, vaid universaalset kuju, kelle kõrkus ja allumine kiusatustele saab hukatuse sümboliks.

Romaan eristub oma ajastu proosast orientalistliku kujundirohkuse, luksusliku dekadentsi ja allegoorilise ülesehituse poolest. Beckford loob eksootilise ja samas painajaliku maailma, mis on tihedalt seotud islami ja pärsia mütoloogiast ammutatud kujunditega. Keel on intensiivne ja ladus, sündmused laienevad sürreaalsetesse mõõtmetesse, kus maagia, deemoneid täis paleed ja tulised koopad vahelduvad Vatheki hinge sisemise lagunemisega. Teos ei piirdu pelgalt moraaliloona, vaid pakub mitmetasandilist tõlgendusruumi – see on nii satiir, religioosne mõistujutt kui ka gootiliku meeleolu kandja, mis mõjub võõrastava ja võrgutavana ühtaegu.

William Beckford (1760–1844) oli Inglise kirjanik, kunstikollektsionäär ja ekstsentrik, kelle huvi ida kultuuride, arhitektuuri ja müstitsismi vastu peegeldub tema loomingus. „Lugu kaliif Vathekist“ oli tema tuntuim kirjandusteos, kirjutatud algselt prantsuse keeles ja tõlgitud varsti ka inglise keelde. Kuigi Beckfordi nime ei seostata sageli klassikalise kirjanduskaanoniga, on tema mõju varasele fantastikale ja gooti kirjandusele olnud märkimisväärne. Tema loominguline stiil ja esteetiline maailmatunnetus avaldasid mõju ka 19. sajandi romantikutele ja dekadentidele, kujundades üht osa euroopa kirjanduslikust orientalistlikust kujutlusilmast.