Kadunud daam

Willa Catheri romaan „Kadunud daam“ („A Lost Lady“) kujutab Ameerika lääne muutuvat nägu läbi ühe naise elu ja tema ümber toimuvate sotsiaalsete nihete. Teose keskmes on Marian Forrester – elegantne ja salapärane naine, kes elab koos oma vananeva abikaasaga väikelinnas Sweet Wateris. Ta kehastab vanema põlvkonna ideaale: graatsiat, võlu ja pealispindset muretust. Kuid just tema kaudu ilmneb ka selle maailma haprus ja haavatavus, kui majanduslikud, kultuurilised ja moraalsed väärtused hakkavad ajas murenema. Loo jutustaja, noor Niel Herbert, jälgib kõrvalt nii proua Forresteri elu tõuse kui ka langust, nägemata algul tema keerukust täiel määral.

Romaan toob esile kahe ajastu kokkupõrke: ühelt poolt 19. sajandi romantiseeritud, aadelliku lähenemise elule ja maale, teiselt poolt 20. sajandi alguse pragmaatilise, kapitalikeskse mõttelaadi. Sweet Wateri linn, mis kunagi oli raudteerajatiste keskus ja unistuste kehastus, laguneb koos oma sümbolitega. Marian Forresteri elu peegeldab seda langust, kuid ka tema muutub – ideaalist saab inimene oma vastuolude, vigade ja kohanemispüüdlustega. Cather ei anna moraalset hinnangut, vaid esitab portree inimesest, kes püüab jääda truuks iseendale maailmas, mis seda enam ei väärtusta. Samal ajal avaneb romaaninaise vaatevinklist, mida filtreerib noormehe idealiseeriv ja hiljem pettunud pilk.

Willa Cather (1873–1947) oli Ameerika kirjanik, kes tuntud peamiselt oma teostega, mis käsitlevad sisserändajate ja lääne pionääride elu. Tema kirjutamislaad on selge ja täpne, süvenedes tegelaskujude siseilma ning suuremate kultuuriliste nihete peegeldamisse üksikisiku tasandil. „Kadunud daam“, mis ilmus 1923. aastal, kuulub tema mõjukamate teoste hulka, mõjudes ühtaegu melanhoolselt ja kainestavalt. Eesti keeles ilmus romaan sarjas „Loomingu Raamatukogu“ ning pakub tundlikku ja ajas hästi säilinud pilku ühiskonna ja ideaalide muutumisele läbi ühe naise saatuse.