Breemeni raekeldri fantaasiad. Sügiskingitus veinisõpradele

Wilhelm Hauffi teos „Breemeni raekeldri fantaasiad. Sügiskingitus veinisõpradele“ kuulub autori vähem tuntud, kuid kirjanduslikult vaimukamasse loominguperioodi. Tegemist on 1820. aastatel kirjutatud novellitsükliga, mille saksakeelne originaal kandis pealkirja „Phantasien im Bremer Ratskeller“. Raamat koosneb humoorikatest ja fantaasiaküllastest juttudest, mis leiavad aset Breemeni kuulsa raekeldri veinikeldris. See miljöö annab autorile võimaluse lasta jutustajatel ja tegelastel pidada vaimukaid, sageli elutarku või muinasjutuliselt ülevõlli vestlusi, mis on ühtaegu nii meelelahutuslikud kui filosoofilised. Vein, selle ajalugu ja sümboolika on kogu teose ühendavaks teljeks.

Raekeldri võlvide all kohtuvad erinevate aegade ja rahvaste veinisõbrad: keisrid, mungad, kaupmehed, vaimud ja isegi veinivaadid ise. Hauff laseb neil kujundlikult ja sageli allegooriliselt arutleda elu, kunsti, armastuse ja aja kaduvuse üle. Nii luuakse vahelduvate novellide ja dialoogide kaudu mitmetasandiline maailm, kus fantaasia ja reaalsus sulanduvad. Raamjutustuse vormis ülesehitus, mis meenutab teoseid nagu „Dekameron“ või „Araabia ööd“, loob sidusa, ent mängulise struktuuri. Tonaalsus varieerub südamlikust irooniani, kuid alati on tunda autori tugevat keelelist kontrolli ja kujutlusvõime elavust. Samas ei puudu ka sotsiaalne satiir ning igatsus kadunud väärtuste järele.

Wilhelm Hauff (1802–1827) oli lühikese elu jooksul erakordselt viljakas saksa romantismi ajastu kirjanik, kelle looming ühendab muinasjutulisuse, ajaloolise värvingu ja satiirilise vaate tänapäevasele ühiskonnale. Kuigi teda tuntakse eeskätt noorte- ja muinasjuttude poolest (nt „Väike Mukk“, „Kärbes-Ann“), peitub tema loomingus ka peenem täiskasvanulik kihistus. „Breemeni raekeldri fantaasiad“ tõestavad Hauffi mitmekülgsust ning tema võimet luua tähendusrikkaid ja ajas kestevaid tekste, mis kõnetavad lugejat nii meelelahtuslikul kui mõtiskleval tasandil.