Imede leksikon. Seletamatud fenomenid

Imede leksikon. Seletamatud fenomenid on teatmeteos, mis koondab ühe kaane vahele erinevatest aegadest pärit imede ja mõistatuste lood. Werner Fuld kirjeldab nii kummituslosside ja poltergeistide juhtumeid kui ka rahvajuttudes ja kroonikas kõneldud viirastuslikke tõldasid, haldjaid ja muid üleloomulikke olendeid. Samas käsitleb ta kristliku traditsiooni imeilminguid, näiteks nutvaid pühakujusid, stigmasid ja ravivaid allikaid, mille ümber on kujunenud kohalik kultus või rändlegend. Iga sissekanne näitab, kuidas üks konkreetne sündmus saab aja jooksul eri allikates uusi kihte juurde ning kuidas hirm, lootus ja kuuldused annavad sellele lisajõu.

Teos ei piirdu lühikese juhtumikirjeldusega, vaid seob seletamatu sündmuse allikmaterjalide ja võimalike tõlgendustega. Lugeja leiab siit näiteid meesest, kes kuulutati 19. sajandil kadunuks ja jääb aastakümneid hiljem New Yorgis auto alla, lennureisijast, kes kaob enne maandumist tualetist, ja delfiinist, kes juhatab laevu ohutult salakavala väina kaudu, kuid jätab ühe konkreetse laeva saatuse meresügavuste hooleks. Fuld toob iga loo puhul esile, millal see esmakordselt kirja pandi, millised variandid on hiljem juurde tekkinud ja milliseid loogilisi või teaduslikke seletusi on pakutud. Tema käsitlus püsib kõikuva piiri peal: ta ei kuuluta imesid automaatselt pettuseks, ent näitab järjekindlalt, kuidas kuulujutt, uskumus ja juhus satuvad ühte mustrisse.

Raamat sobib lugejale, keda huvitavad paranormaalsed ja usundilised nähtused, kuid kes eelistab kuivade faktide asemel jutustavat lähenemist. Leksikoni võib lugeda algusest lõpuni, kuid see pakub hästi ka juhuslikku sirvimist, kui võtta ette mõni märksõna ja lasta sellel avada seoseid teiste nähtustega. Lühemad, eraldi loetavad peatükid teevad teosest sobiva kaaslase nii huvilisele, kes otsib legendide tausta, kui ka lugejale, kes tahab kontrollida, kui veenvalt üks või teine ime vastu peab, kui vaadata seda rahulikult koos allikate ja alternatiivsete seletustega. Nii aitab see leksikon ühtaegu hoida ärksana kujutlusvõimet ja treenida kriitilist pilku kõige selle suhtes, mida peetakse võimatuks või seletamatuks.