Surm Tallinnas

„Surm Tallinnas“ on Werner Bergengrueni novellikogumik, mis vaatleb elu ja surma teemasid Tallinna linnaga seostatuna. Autor põimib ajaloolised ja filosoofilised arutlused jutustustega, kus surm ei esine pelgalt lõpu ja traagikana, vaid ka kui elu loomulik osa, millel on oma nägu ja oma iroonia. Bergengruen oskab ühendada surmateemalise tõsiduse inimliku huumori ja kergendusega, muutes rasked motiivid lugejale lähedaseks. Tallinna linn ise toimib tekstides erilise taustana, mille kaudu autor arutleb põhjamaise meelelaadi, ajalooliste kogemuste ja surma kohalolu üle.

Teose algus mõtestab, kas ühel linnal võib olla surmaga erilisem side kui teisel, ning kas Tallinna hall ja põhjamaine ilme annab sellele erilise tähenduse. Novellides ja arutlustes liigub autor linnatänavatelt ajaloolistesse sündmustesse, tuues esile nii inimeste käitumist kui ka saatuse vältimatust. Seejuures ei kao kunagi tema soov leida surma kõrval inimlikku huumorit ja lepitust. Nii sünnib kogumik, kus surm on sama paratamatu kui elu ise, ent samal ajal pole ta hirmutav võõras, vaid kaaslane, kellega võib ka nalja heita.

Werner Bergengruen (1892–1964) oli baltisaksa päritolu saksa kirjanik, kes sündis Riias ja veetis lapsepõlve Eestis. Tema loomingus on olulisel kohal ajaloolised ja filosoofilised teemad, mida ta käsitles nii romaanides kui ka novellides. Bergengruen oli saksa kirjandusloos silmapaistev mõtleja ja stilist, kelle teosed peegeldavad sügavat huvi inimese saatuse, moraali ja ajaloo vastu. „Surm Tallinnas“ on üks tema töödest, mis seob tema baltisaksa tausta Tallinna linna atmosfääri ja loob seeläbi unikaalse sideme kohaliku kultuuriruumiga.