Vikerkaar

Wanda Wasilewska romaan „Vikerkaar“ on ideoloogiliselt laetud teos, mille keskmes on Teise maailmasõja ajal okupeeritud Nõukogude Ukraina. Romaan jälgib ühe talupoja perekonna saatust, kelle kodu langeb Saksa okupatsiooni alla, ja kelle liikmed seisavad silmitsi valikuga: kas alistuda või astuda vastupanu. Loo keskmes on tavaline kolhoositöötaja, kelle kaudu Wasilewska kujutab lihtsa tööinimese teekonda ideoloogilise ärkamise ja aktiivse võitluse suunas. Tugevalt propagandistlikus võtmes kirjutatud teos seab esikohale ustavuse nõukogude võimule ning vastandab selle selgelt fašistliku okupatsiooni julmusele ja ebainimlikkusele.

Romaani sündmustik järgib klassikalise sotsialistliku realismi mustrit: alguses passiivne, kuid aus tegelane jõuab läbi katsumuste arusaamani kommunistlike ideaalide õiglusest. Samal ajal tuuakse esile okupatsiooni vägivalla mõju perekondadele, külaelule ja rahvuslikule enesetundele. Lugu rullub lahti aeglaselt, püüdes näidata vaimset pööret, mille peategelane ja tema kaaslased läbivad. Kujund „vikerkaar“ sümboliseerib uue elu lootust, mida kehastab Nõukogude võim. Emotsionaalsed ja sageli patosega laetud stseenid vahelduvad dokumentaalsema laadiga kirjeldustega, mis püüavad tugevdada teose usutavust ja mõju ideelisel tasandil.

Wanda Wasilewska (1905–1964) oli Poola päritolu kirjanik ja stalinistlik ideoloog, kes tegutses aktiivselt Nõukogude Liidu teenistuses. Ta oli Punaarmee poolel tegutsenud Poola kompartei liige ja kasutas oma loomingut propagandistliku sõnumi levitamiseks. Wasilewska kirjutas romaanid, näidendid ja esseed, mis ülistasid nõukogude korda ning mõistsid hukka lääne väärtused ja fašismi. „Vikerkaar“ oli üks tema tuntumaid teoseid ning sellel oli oluline koht sõjajärgse nõukogude kirjanduspoliitika kujundamisel, levitades sõnumit kommunismi lunastavast jõust sõja purustuste taustal.