Päev, millal jumalad surid

„Päev, millal jumalad surid” on Walter Ernstingi romaan, mis põimib ulme ja filosoofilised arutlused inimkonna tuleviku üle. Teos lähtub mõttest, et meie tsivilisatsioon võib seista silmitsi valikutega, mis puudutavad nii teadmiste kui ka enesehävituse piiri. Jutustuse keskmes on küsimused universumi saladustest ja sellest, kas inimkonnal on piisavalt aega tõe otsimiseks, enne kui ta ise oma olemasolu hävitab. Tekstis kajastub 20. sajandi lõpu ulmekirjandusele omane rahutus, mis peegeldab teadusliku progressi ja eksistentsiaalsete hirmude põimumist.

Romaani tonaalsus on tõsine ja mõtisklev, avades võimalikke stsenaariume, kus inimkond seisab silmitsi tundmatute jõududega. Autor mängib ideega, et tõde universumi kohta võib olla ohtlik või vabastav, kuid selle otsimisega kaasneb alati risk. Lugu kutsub lugejat arutlema, kui kaugele võib teadmine meid viia ja kas inimliik on valmis kandma vastutust oma tegude eest. Tekstis esinevad viited teistesse teostesse loovad mulje, et tegemist on osaga laiemast intellektuaalsest otsingust, kus teadmiste janule vastandub aja nappus.

Walter Ernsting oli saksa kirjanik, kes tegutses ka pseudonüümi Clark Darlton all ning oli üks ulmesarja „Perry Rhodan” loojaid. Tema loomingus põimuvad seikluslikkus ja mõtisklused inimkonna saatuse üle, andes talle erilise koha ulmekirjanduse ajaloos. Ernsting ei piirdunud üksnes meelelahutuse pakkumisega, vaid kasutas ulmet ka filosoofiliste ja teaduslike küsimuste käsitlemiseks. „Päev, millal jumalad surid” peegeldab tema stiili, kus fantaasia ja teaduslik mõtlemine sulavad kokku, kutsudes lugejat vaatlema inimkonda laiemas, kosmilises perspektiivis.