Leivast, armastusest ja vintpüssist

„Leivast, armastusest ja vintpüssist” on Leedu kirjaniku Vytautas Petkevičiuse romaan, mille aluseks on autori enda noorusaja kogemused. Teos kujutab sõjajärgse Leedu keerulisi olusid, kus noored seisavad silmitsi valikutega elu ja surma piiril. Lugu algab peategelase poisipõlvest, tuues esile argiseid hetki ja külaelu pisiasju, ent peagi jõuab tegevus sõjavangide, partisanide ja kommunistliku noorsoo võitluseni. Romaani kandvaks jooneks on võitlus uskumuste ja veendumuste nimel, mille käigus ilmneb nii kaotuste kibedus kui ka usk paremasse homsesse.

Teose ülesehitus on kolmes osas. „Poisipõlv” toob lugejani lapse silmade läbi nähtud kogemused, mis annavad alust hilisematele arengutele. „Sõduritee” jälgib noore mehe saatust sõjakeerises, kus tal tuleb kokku puutuda nii relvakandmise kui ka valikute raskusega. Kolmas osa „Mehistumine” näitab vaimset ja moraalset küpsemist, mis kujuneb läbi valusate kogemuste, üksinduse ja vastutuse kandmise. Nii joonistub välja arengulugu, kus inimene liigub läbi katsumuste kindlamaks ja teadlikumaks oma rollist ning ideaalidest.

Vytautas Petkevičius (1930–2008) oli leedu kirjanik, publitsist ja poliitik. Tema loomingus põimuvad autobiograafilised kogemused ning Leedu ajalugu, eriti sõjajärgsed aastad ja noorte roll selles. Ta alustas oma karjääri partei- ja komsomolitöötajana, mis jättis jälje ka tema varasemale loomingule. Petkevičius on kirjutanud proosat ja näidendeid, kuid ta sai tuntuks eelkõige romaanidega, kus käsitles isikliku kogemuse ja ajaloolise reaalsuse põimumist. „Leivast, armastusest ja vintpüssist” kuulub tema olulisemate tööde hulka, andes tunnistust nii ajastu vaimsest õhustikust kui ka autori isiklikest läbielamistest.