Tuulelipp perekonnapeoks

Maja oli teistsugune ja õu samuti, hoolitsetud bassein ja võrejas lehtla. Ta käis Koera-Petrase kannul, kes viis teda toast tuppa, ägas ja oigas seinte, mööbli, üüriliste pärast... Inlmesed muutuvad kultuursemaks nii aeglaselt! Lausa muret kui nad kõnnivad parketil nendesamade saabastega, millega töllerdasid laudas ja tares, lausa valus on vaadata, kui nad istuvad importlaua taga ... Agniete ei uulanudki suuremat, teda vaevas eelaimus: nüüdsama, otsekohe tulevad tagasi siin elavad inimesed ja leiavad ta põrnitsemas nende voodeid, nende rõivaid, nende viltutallatud kannaga tuhvleid, leiavad ta siit, ning ta ei tea, mida öelda.
Jätnud maja üürilistele, elas Koera-Petras ise garaaži keldris.