Tuulelipp perekonnapeoks

Vytautas Martinkuse jutukogu „Tuulelipp perekonnapeoks“ toob lugejani valiku lühivorme, mis heidavad pilgu inimese rollile ühiskonnas ja tema suhetele iseenda, teiste ning ajaga. Tõlkes ilmunud teos on osa sarjast „Loomingu Raamatukogu“ ning ühendab endas leedu proosale omast sümbolismi ja sisekaemust. Juttude keskmes on tavaliselt tavalised inimesed, kes satuvad kas isiklike või ühiskondlike pingete tõttu situatsioonidesse, mis avavad nende varjatud kihistusi. Pealkiri, mis viitab ilmakaartes kõikuvatele tuulelippudele, sümboliseerib ühtaegu meeleolude, veendumuste ja olukordade muutlikkust.

Martinkuse tekstides on oluline koht kujunditel, mis aitavad edasi anda tegelaste sisemaailma – tihti vaikseid, isegi märkamatuid muutusi. Lood ei keskendu niivõrd sündmusterohkusele, kuivõrd sisemisele arengule ja maailmataju muutumisele. Perekond, töö, kodu ja sotsiaalne kuuluvus on läbivad teemad, mille kaudu autor peegeldab indiviidi ja ühiskonna suhet. Kohati võib märgata kerget irooniat või kriitikat mugandumise ja konformismi suhtes, kuid see väljendub vaoshoitud tonaalsuses. Jutud on lakoonilised ja kontsentreeritud, jättes ruumi lugeja tõlgendustele ja tähelepanekutele.

Vytautas Martinkus (sündinud 1943) on leedu kirjanik, esseist ja kirjandusteadlane, kes on tuntud oma filosoofiliste ja psühholoogiliste teemade käsitluse poolest. Tema loomingus on oluline koht 20. sajandi teise poole inimese eksistentsiaalsel kogemusel, sageli läbi allegoorilise prisma. Martinkus on olnud ka Leedu Kirjanike Liidu juht ning tema panus rahvuslikku kultuurilukku on ulatuslik. Eesti keelde jõudnud valimik annab esindusliku läbilõike tema varasemast loomingust ja stiilist, pakkudes samas huvi ka laiemalt Balti proosa austajatele.